Ettepanek -
Täitemenetluse seadusPõhjendus -
Võlglaste kaitse- vastavalt TMS võib võlglasele jätta mitte arestitava summana teatud juhtudel 140 eurot, mis jääb alla igasuguse elatusmiinimumi arvestades, kuidas seda rakendatakse.Näited:
1) Inimesel puudub sissetulek, siis on tal õigus saada KOV-st toimetulekutoetust 140 eurot, lisandub korterikulude hüvitamine, vajadusel ravimihüvitis. Samas, tööl käiv inimene, kes saab tulu nt 800 eurot ja peab tasuma võlga kohtutäiturile või pensioni saav isik, kes saab pensioni nt 400 eurot jne. Tema ei kuulu toimetulekutoetuse saajate hulka ja ühtegi kulu talle ei hüvitata. Kui on tegemist ekstreemse olukorraga, siis võimaldab seadus jätta inimesele 140 eurot ja tal pole ka õigust ühelegi KOV toetusele, sest tema sissetulek on piisav ja täitemenetluse katteks minevaid summasid ei arvestata;
2) Kohtutäiturid ei arvesta, et nad peaksid olema erapooletud nõuandjad vajadusel ka võlgnikule vaid kaitsevad reeglina sissenõudja huve-pole ühtset lähenemist, sest seadus on laiali vajauv ja annab võimaluse manipuleerimiseks;
3) Kohtutäituri kaalutlusotsus ei toimi ja seda pole seaduses korralikult lahti seletatud (ministri kiri1 5-1/724-1 25.01.2018 25.01.2018 pole saanud piisavaks aluseks tänase päevani).
Antud juhul ei taga seadus mitte võlgade tasumist vaid võlgnike veel hullemasse olukorda panemist. Lisaks on täituritel antud võimalus seadust erinevalt tõlgendada ja see ei taga nende võrdset konkurentsi võlgade sisse nõudmisel (on edukamad ja mitte edukamad või nimetada inimlikumad ja mitte inimlikumad).
Seaduse eesmärk peab olema võlgade kätte saamine, kuid säilitades täitemenetluse võlgnikule elamisväärsed tingimused- kodutud ei tasu võlgu. TMS ja KTS tuleb ühildada. Kohtutäitur peab sama tasu töö eest, hoolimata Riigikohtu otsusest on nende tasud teatud trahvide juhul suuremad, kui nõutav summa... Võlgnikul peab olema graafiku sõlmimisel kasutada pangaarvet ja sissenõudja peab leppima võlgniku pakutava summaga mõistlikuse piires.