EI MÜRALE KEILA LINNAS LÕUNA PIIRKONNAS

PROBLEEM

Alates 2024.a jaanuarist tekitab Keila lõunaosa piirkonnas asuva tehase tegevus elanikele igapäevast (ka nädalavahetustel) häirivat mürareostust ning seda ka öisel öörahu ajal, mil elanikud püüavad magada.

Rahvatervise seaduse § 4 p 13 kohaselt on elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõudeks see, et müra-, vibratsiooni-, jms helitase ei tohi esile kutsuda tervisehäireid ning peab vastama puhke- ja olmetingimustele kehtestatud nõuetele. Atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 55 järgi on välisõhus leviv müra inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed allikad. Müraallika valdajal on seadusest tulenev kohustus tagada, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra (AÕKS § 59).

Välisõhus leviva müra üle teeb järelevalvet Terviseamet (AÕKS § 218). Paar elanikku on 01.05.2024 esitanud müra kaebuse Terviseametile. Terviseametil on õigus teha müraallika valdajale ettekirjutus müra vähendamiseks vajalike meetmete tarvitusele võtmiseks, kui müra normtaset ületatakse. Kontakteerutud on ka Keila Linnavalitsuse ning kõnesoleva tehasega, kuid mürareostus toimub tänaseni edasi.

Müra allikateks on välitingimustes kasutatavad kõrgel asuval kõnesoleva tehase seadmed, mistõttu levib müra kaugele ning mitme elaniku kodudesse. Antud müra helirõhk on inimese kõrvaga tajutav väga tugevalt. Pinisev pikem häiriv heli sagedusspektris esineb selgesti eristatav toon. See kestab üle 15 sekundi ja püsivalt iga 7-10 minuti tagant. Müra heli on korduv. Vähim inimese poolt eristatav helirõhutasemete vahe on ligikaudu 1 dB.

Eriti häiriv ning tervist kahjustav on müra öörahul ajal ehk perioodil, mil elanikud püüavad magada. Pidev müra on põhjustanud inimeste seas erinevaid unehäireid, mis on toonud kaasa terviseprobleeme, mõjutades seeläbi elanike igapäevaelu.

Keila müra on analüüsitud 2019.aastal Keila linna müra vähendamise tegevuskavas. Tänaseks on ettevõte oma tegevust laiendanud ning ka müratase on tõusnud, seda kinnitab ise ka tehase juhtkond. On selge, et esimesel võimalusel tuleb läbi viia uus müra taseme mõõtmine.

Ei saa märkimata jätta, et ühtlasi kaasneb ettevõtte tegevusega spetsiifiline hais. Eesti riigis on sätestatud lõhnale piirnorm, lõhnaaine häiringutase, mis on sageduspõhine. Näiteks on standardit 886-EVS (st enimkasutatud meetodit) kasutades lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures 15% aasta lõhnatundidest.

MÜRAST JA UNEST

Sajad eelretsenseeritud teadusuuringud viitavad unevaeguse poolt põhjustatud terviseriskidele.

Neuroteadlane ja uneuurija, professor Matthew Walker seletab: “Kui inimene ei saa öösel piisavalt magada tekib unevõlg, mis toob kaasa kroonilise üleväsimuse, mis väljendub mentaalse ja füüsilise tervisehäirena. Unetus ajule võib mõjuda laastavalt ning seda seostatakse terve hulga neuroloogiliste haigustega (ärevus, depressioon, insult ja krooniline valu) ning lisaks panustab see lugematute häirete tekkesse (nt vähk, kehakaalu tõus, diabeet).” Mürareostus on ebameeldiv heli ning elukeskkonnas üks reostuse liike, mis häirib inimeste, loomade või taimede elutegevust. Müra leviku takistamine on vajalik, sest see on organismile kahjulik, koormab kuulmiselundit ja peaaju, soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, näiteks vereringesüsteemi haigusi (hüpertooniatõbi). Mõnikord põhjustab pidev müra ka peenete veresoonte ahenemist.

Mürareostus võib häirida und, põhjustada südame-veresoonkonna haigusi ning kuulmise kaotust, vähendada sooritusvõimet, tekitada tundlikkust, agressiivsust, stressi ja muutusi sotsiaalses käitumises. Liigne müra mõjutab tugevalt inimeste tervist ning häirib inimeste igapäevategevusi koolis, tööl, kodus ja vabal ajal. Kõrge müratase toob kaasa südame-veresoonkonna haiguste tekkimisele ning kokkupuutel mõõdukalt kõrge müraga kaheksatunnise perioodi jooksul suurendab stressi ning põhjustab tõusu vererõhus 5–10 punkti võrra. Lisaks närvisüsteemi räsimisele põhjustab müra häireid mao töös (halvemal juhul kahjustusi), rikub ainevahetuse ja keerab untsu hormonaalse tasakaalu.

Müra, mis on 8-tunnise tööpäeva jooksul üle 80 dB(A), võib kahjustada kuulmist. Samasugune mõju inimese kuulmisele on 94 dB(A) müral 1 tunni jooksul mõjudes. On soovitatav, et masinad ja seadmed disainitaks nii, et müratase oleks alla 80 dB(A). Lubatav müra piirnorm Euroopa Liidus on 85 dB(A).

ETTEPANEKUD

Kõike ülaltoodut resümeerides leiame, et tööstused on majanduse lahutamatu osa, kuid on oluline, et ettevõtted tegutseksid viisil, mis austavad ümbritseva kogukonna õigusi ja heaolu.

Kõnesolev tehas on oma tegevusteks saanud toetusi Euroopa Regionaalarengu Fondi ja EAS-i toetusmeetmetest. On oluline refereerida, et Eestile eraldati perioodiks 2021–2027 Euroopa Liidu struktuurifondide toetusi 3,37 miljardit eurot. Nende kasutamisel tuleb järgia 6 eesmärki: nutikam Eesti, rohelisem Eesti, ühendatum Eesti, sotsiaalsem Eesti, inimestele lähedasem Eesti ja õiglane üleminek. Toetuse saaja peab kasutama toetust sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning keskkonnale kõige säästlikumal viisil, järgides toetatava tegevuse ja asjakohastes õigusaktides sätestatud nõudeid. Usume, et toetused on head ettevõtte arengu sambad, kuid toetuse saaja ei tohiks seeläbi ümbruskonda halvemasse olukorda panna. Samuti nähtub tehase majandusaasta aruandest, et tootmist soovitakse laiendada, kuid teadmata ning murettekitav on, kas müra suureneks veelgi.

Uus müra tasemete mõõtmine tuleb viia läbi esimesel võimalusel ning kaasata tuleb kohalikke elanikke: Uue mürakaardi koostamise menetlusele tuleb kohaldada haldusmenetluse seaduses avatud menetluse kohta sätestatut (AÕKS § 63 lg 8). Seega juhime tähelepanu, et uue mürakaardi koostamine on avatud menetlus, millest tuleb kohalikke elanikke teavitada ja neid sellesse kaasata võimalikult varakult. Tegevuskava avaliku väljapaneku käigus on kohalikel elanikel õigus esitada kavandatud meetmete osas ettepanekuid ja vastuväiteid.

Müra vähendamise tegevuskava koostamisel tuleb mürakaardi tulemuste alusel arvesse võtta

• müra normtasemete ületamisest mõjutatud elanike arvu,
• müra leviku ulatust,
• inimeste häiritust jm asjakohaseid kriteeriume (keskkonnaministri määrus nr 39 § 11lg 1).

Ühtlasi on kohalikul omavalitsusel (edaspidi KOV) võimalik müraallika valdajale, kelle territooriumilt levib norme ületavat müra, teha ettekirjutus müra vähendamiseks tarvilike meetmete kasutusele võtmiseks. KOVi vastavad volitused tulenevad ehitusseadustikust (EhS), mille kohaselt teeb KOV järelevalvet mh ehitise vastavuse üle detailplaneeringule, projekteerimistingimustele jm nõuetele ning kasutusloa andmete tegelikkusele vastavuse üle (EhS § 130 lg 2). Juhul kui müranorme ületatakse, on KOVil võimalik tunnistada ehitusluba ja/või kasutusluba kehtetuks (EhS § 46 lg 2 p 2, § 57 lg 2 p 3).

Kutsume üles Keila linnavalitsust

• seisma linnaelanike tervise ja heaolu eest ning keelduma müra lubamisest elamupiirkonnas,
• koostama tehasele ettekirjutus müra vähendamiseks ning
• viia läbi esimesel võimalusel uus müra põhjalik tegevuskava ning seejuures kaasama võimalikult varajases staadiumis ka kohalikke elanikke, kes saavad anda sisendit nii müraolukorra kirjeldamisel nende seisukohast kui ka võimalike müra vähendamise meetmete valikul.

Olulise mürahäiringu kindlakstegemisel võetakse aluseks elanike põhjendatud kaebused ja nende alusel tehtud müra mõõtmised. Kui see olukord mõjutab ja kõnetab ka Sind, ole hea, pane oma allkiri asja lahendamise eesmärgil, sest vaid üheskoos saame luua muutust.