Meie teame ja oleme veendunud, et võrreldes isikutega, kes hääletavad elektrooniliselt on meie, kes me hääletame hääletamissedeliga tegevusi ja õigusi kärbitud; meid tõrjub kõrvale diskrimineeriv seadus, suhtumine.
Austatav RIIGIKOGU
NÕUE
Palun lõpetada minu diskrimineerimine.
Lähtun EÕS. Diskrimineerima - õigusi kärpima, kellessegi halvemini suhtuma, kedagi kõrvale tõrjuma. Diskrimineeriv seadus, suhtumine.
Väidan. Diskrimineeriv seadus on: a) Riigikogu valimise seadus. RKVS b) Euroopa Parlamendi valimise seadus. EPVS c) Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus. KOOVS
Tuginen:
1. EESTI VABARIIK Põhiseadus. § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi… või muude asjaolude tõttu.
2. EUROOPA LIIT Euroopa Liidu aluslepingud on siduvad kokkulepped Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. a) Euroopa Liidu Leping. Artikkel 2 Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. b) Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta . Artikkel 20. Võrdsus seaduse ees. Kõik on seaduse ees võrdsed. Artikkel 21. Mittediskrimineerimine. Mis tahes diskrimineerimine mis tahes põhjusel… on keelatud.
3. ÜRO - ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgid on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarset laadi rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
Faktilised asjaolud:
Euroopa Parlamendivalimise seadus.
§ 472. … Elektrooniline hääletamine korraldatakse Riigikogu valimise seaduse 71. peatükis sätestatud korras. § 38. Hääletamine lg 9, 10 on identsed RKVS § 39 lg 10, 11
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus.
§ 50. Elektrooniline hääletamine (6) Valijal on õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta: 1) hääletades uuesti elektrooniliselt … 2) hääletades hääletamissedeliga … Seega elektrooniline hääletamise kord on identne RKVS 71 peatükk. § 45. Hääletamine lg 8 hääletamise kord on identne RKVS § 39 lg 10.
Elektroonilise hääletamise kord RKVS, EPVS, KOOVS on identne, seetõttu tuginen ühele seadusele – RKVS.
RKVS § 485. Elektroonilise hääle muutmine
Valijal on õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta: 1) hääletades uuesti elektrooniliselt käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 4 ettenähtud ajal; 2) hääletades hääletamissedeliga kuni valimispäeva kella 20.00-ni.
RKVS § 39. Hääletamine
(10) Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. … (11) Kui valija tagastab hääletamissedeli ning loobub hääletamisest, eemaldab jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirjast märke valijale hääletamissedeli väljastamise kohta.
Valimisel on valijatel, kes hääletavad elektrooniliselt õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta hääletades uuesti.
Valimisel ei ole minul, valijal, kes ma hääletan hääletamissedeliga õigus oma hääletamissedeliga antud häält muuta hääletades uuesti. Sellega on minu tegevusi ja õigusi kärbitud võrreldes valijatega, kes hääletavad elektrooniliselt.
Valimisel on valijatel, kes hääletasid elektrooniliselt õigus hääletada uuesti hääletamissedeliga, millega kaasneb: a) õigus enda häält muuta ja lasta hääletamissedel hääletamiskasti ise. b) õigus valimisel mitte osaleda rikkudes hääletamissedeli ja lastes hääletamissedeli hääletamiskasti ise.
Valimisel ei ole minul, valijal, kes ma hääletasin hääletamissedeliga õigus hääletada uuesti uue hääletamissedeliga, millega kaasneb: a) õigus enda häält muuta ja lasta uus hääletamissedel hääletamiskasti ise. b) õigus valimisel mitte osaleda rikkudes uue hääletamissedeli ja lastes uue hääletamissedeli hääletamiskasti ise.
Riigikogu valimisel diskrimineeritakse mind, sest minu, valija, kes ma hääletan hääletamissedeliga tegevusi ja õigusi on kärbitud võrreldes valijatega, kes hääletavad elektrooniliselt.
On rikutud: 1. Eesti Vabariigi Põhiseadus § 12. 2. Euroopa Liidu Leping. Artikkel 2 3. Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta. Artikkel 20. Artikkel 21. 4. ÜRO põhieesmärk – inimõiguste tagamine.
Diskrimineerimine on kaudne, sest Riigikogu valimise seaduse näiliselt neutraalsed sätted RKVS § 485 seavad minu, valija, kes ma hääletan hääletamissedeliga ebasoodsamasse olukorda sellega, et minu tegevusi ja õigusi on kärbitud võrreldes valijatega, kes hääletavad elektrooniliselt.
Juhul, kui Riigikogu ei rahulda nõuet, siis peab esitama kaebuse kohtusse. Mida rohkem inimesi esitavad ühetaolise kaebuse üheaegselt kohtule seda tõenäolisem on, et saavutame edu! Selleks, et saaksime esitada ühise avalduse kohtule palun tutvuge www.reforms.ee/blogi ja kindlasti osalege ühise kaebuse esitamisel.
EESTI VABARIIK. Halduskohus. Ringkonnakohus. Riigikohus. Tuvastamiskaebus, kas RKVS, EPVS, KOOVS on diskrimineerivad seadused? Juhul, kui siseriiklikud kohtud väidavad, et RKVS, EPVS, KOOVS ei ole diskrimineerivad seadused, siis on meil, tuhandetel inimestel võimalik pöörduda nii Euroopa Liidu kui ka teiste rahvusvaheliste institutsioonide poole.
EUROOPA LIIT a) Euroopa Liidu Komisjon b) Euroopa Liidu Kohus Erandkorras võidakse kiirmenetluses lahendada meie, tuhandete inimeste ühine diskrimineerimiskaebus, sest rikutud on: Euroopa Liidu aluslepingud: 1. EUROOPA LIIDU LEPING. Artikkel 2 2. EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA. Artikkel 20 ja 21.
RAHVUSVAHELISED KOHTUD a) Euroopa Inimõiguste Kohus b) Rahvusvaheline Kohus on ÜRO tähtsaim õigusorgan. See lahendab riikidevahelisi vaidlusi ja ÜRO organite tõstatatud õigusküsimusi, mis on riikidele täitmiseks kohustuslikud.
Meie teame ja oleme veendunud, et võrreldes isikutega, kes hääletavad elektrooniliselt on meie, kes me hääletame hääletamissedeliga tegevusi ja õigusi kärbitud; meid tõrjub kõrvale diskrimineeriv seadus, suhtumine.
NÕUDE esitamisega Riigikogule olen alustanud väga pikka teekonda, et välja selgitada, kas meie enda riigi seadused diskrimineerivad mind? Meie riigi kohtutes võidakse asja venitada aastaid, kuid ükskord - rahvusvahelises kohtus ma võidan nii-kui-nii! Pikka meelt kõigile toetajatele! Võidame koos !
2.juunil 2024. aastal Tallinnas, Tondil
Lugupidamisega Henn Leetna Jurist
P.S. Ühine kindlasti. www.reforms.ee/blogi