Idee sisu
Suur osa eelnevate perioodide fotodest, dokumentidest, artiklitest ootavad digiteerimist, mille üks töömaukaim osa on nende dokumentide/arhivaalide/museaalide kirjeldamine. Kui mäluasutused saaksid korraldada oma sellealased tegevused viisil, et mäluasutuse töötajad on selle tööga rakendatud minimaalselt ja töö tellitakse loodava(te)lt juriidilis(t)elt isiku(te)lt, kes koolitavad oma kaadreid (kõrgharidusega pensionäre) INNOVE rahalisel toel pädevaks digiteerimise tööjõuks. Tasu selle töö eest võib olla täiskoormuse puhul alla keskmise kuupalga • väikeste pensionide probleem saab leevendust selle tegevusega rakendatute puhul • digiteerijad saaksid vajadusel töötada kaugtöö korras - nende jaoks poleks vaja tagada töölaua ja arvutiga töökohta • pensionärid saaksid vajadusel töötada osalise koormusega • mäluasutuste vastavad töötajad vabaneksid aeganõudvast ja tüütust tööst, osad neist hakkaksid juhendama pensionäre-digiteerijaid • riik, kellele kuulub suur osa mäluasutustest, saaks selle idee realiseerimist katsetada-juurutada • idee realiseerimine hoiaks tööjõuturul suure hulga kogemustega inimesi.
MÕJUHINNANG
Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?Vanemaealiste hõive
Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Ei ole vaja seadusi muuta.
Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Lahendus sobib Eesti süsteemi, kuid täiskoormusega miinimumpalgast madalamat palka pole võimalik maksta.
Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Digiteerimiseks vajaliku ja sobiva kultuuripärandi hulk ei ole praeguseks veel selge, mistõttu vajaks esmajoones täpsustamist vajadus ja seejärel oleks võimalik välja selgitada digiteerimiseks pädeva personali vajadus. Näiteks fotode ja filmide digiteerimise on edukalt enda kanda võtnud erasektor ning läbi ettevõtjate on vanemaealistel võimalik digiteerimisega tutvust teha.
Kasvaks digiteeritud materjalide hulk, vanemaealiste hõive ja sissetulekud.
Samal ajal on vaja uutele digiteerijatele tagada vastavad oskused ja see tooks kaasa suurenemad kulud riigieelarves.
Kasvaks ka vanemaealiste digivõimekus, mis on Eestis endiselt madal.
Heade eeskujude najal võiks üldisemalt propageerida kõikide organisatsioonide arhiividega seotud vajalike tööde sisseostmist kas endistelt töötajatelt või vanemaealiste organisatsioonidelt. Idee ellurakendamise suurim takistus on see, et vanemaealised ei ole kuigivõrd organiseerunud ja tööde pakkujal on raske leida koostööpartnerit.
Kas on olemas rahvusvahelisi analooge? Mida neist on teada?
Pole teada.
Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Kuna digiteerimine eeldab eeskätt kvaliteetset tehnoloogiat, siis piisava huvi korral on vanemaealistel suure tõenäosusega võimalik ettevõtmises ja tegevuses osaleda.
Eksperdid: Liisi Uder, Tiina Tambaum, Raina Loom