STOP kellakeeramisele!

Autorita,

Kommentaarid

Väga on vaja jätta kell omasoodu tiksuma tervise huvides

Lasterikka emana näen, et on lapsi, kes saavad kella keeramise muredega hakkama umbes kahe nädalaga - on küll tujukamad ja õnnetumad, aga nendel on veel hästi. Aga osa piinleb rohkem ja üks mu lastest kannatab suisa nii, et mitu kuud ei suuda unerütmi taastada ega kooli minna. See on andekas nooruk, kelle elu on kaks korda hooajas pahupidi keeratud juba esimesest klassist peale. November ja detsember on justkui mahavisatud kuud, samuti aprill ja mai. Kahjuks on see ette teada ja tagajärjed ei lase end oodata - kaks korda hooajas nullib see hoolimatu komme kõik me pingutused. Kokkuvõttes - on inimesi, keda kella keeramine tabab väga rängalt ning selline mängimine on nende suhtes diskrimineeriv ja tuleb tingimata lõpetada. Eesti vajab iga inimese panust, selleks tuleb ka erilisi ja andekaid lapsi toetada stabiilse keskkonnaga - ei ole nii, et iga veidi tundlikum võib aia taha minna. Meie peres on vähe neurotüüpseid ja palju anderikkaid. Aga kohutav on kogeda, et inimese võimalused viiakse miinimumini sellise sund-raputusega. Mitte kõigil pole kerge kohaneda, sest nad on tundlikumad! Need, kellel on kerge kohaneda - neil on kerge ka oma tegemisi aprillikuus varasematele kellaaegadele planeerida. Need, kes vajavad rutiini ja režiimi, kel on raske kohaneda, kel on palju lapsi, kel on loomad - nemad vajavad, et kellaaeg püsiks ausas tiksumises. Niimoodi ei tohi KÕIGIL korraga päevakava sassi ajada vaid osade hüvanguks. See on liiga julm, sest põhjustab mõnedele liigseid piinu, kannatusi, alandusi, elu väärtustest eemaletõugatust. Tähelepanek - olen märganud, et mitu väärikat kontserdikorraldajat on teinud oma plaanid nii, et suveajal algavad kontserdid "hiljem" ja talveajal "varem" - see tähendab, et tegelikult nii suvel kui talvel ühel ajal. (Näiteks jazzikontsert suvel 21 ja talvel 20, sümf kontsert suvel 20 ja talvel 19). See näitab, et inimeste harjumused ja bioloogiline kell käib ikka omasoodu. Mõttetu keeramisega ollakse lihtsalt sunnitud kohanema, ise ikka samas rütmis tiksudes. Teine tähelepanek - kui kellakeeramist ei olnud ja püsiti vööndiajas, algas kool varem ja saadi hakkama. (Näiteks mina käisin kooli 7.45 algusega). Nüüd aga on koolidel järjest raskem leida sobivat algusaega. 8:30 tekitab probleeme, kuigi on nagu "kirik keset küla" - sest suveajal on see isegi 7:30 vööndiaja järgi! Hooaega on võimatu ideaalsena planeerida. (Hooaja all on siin mõeldud ajaperioodi septembrist mai või juunini.) Kaks korda on asjad sassi aetud! Selline kellaajaga mängimine on julm ja lubamatu. Lapsed ja noored vajavad stabiilset keskkonda, mitte sellist, kus pidevalt mängureeglid ja piirid muutuvad.