Palgatõusu sidumine III sambasse maksmisega [MÕJUANALÜÜS]Uus Eakus

Eesti Koostöö Kogu,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
Arutelu lõppenud

Arutelu tähtaeg:

Esitaja: Magnus Piirits

Idee sisu
Lisada töölepingutesse punkt selle kohta, et palgatõusu korral tööandja maksab lisandunud palgasummast ühe osa töötaja III sambasse. Samas peaks olema võimalus töötaja soovil sellest loobumise võimalus. 

MÕJUHINNANG

Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?
Ettepaneku sisu esitajalt: Meil on soov saada pensionit vähemalt 70% oma viimasest palgast. Selline pension ainult I ja II sambaga ei realiseeru ning selle saavutamiseks peaksime suurendama oma sääste. Säästude suurendamise üheks võimaluseks on kolmas sammas. Kuigi 45 000 inimest on liitunud III samba fondidega ja 60 000 teinud III samba kindlustuslepingu, siis 100 000 inimest moodustab ainult väikese osa tööealisest elanikkonnast. Tööandjapensioniga panustab ehk sissemakseid III sambasse teeb üle tuhande tööandja. Ehk sellisel viisil saab sissemakseid III sambasse natuke alla kahe tuhande inimese. Mõju: suureneb inimese vara kolmandas sambas, mida on võimalik inimesel kasutada ka enne pensioniiga. Töötaja premeerimine III samba sissemaksetega muutub laialdasemalt kasutatavamaks ja üldiselt aktsepteeritavamaks.

Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Kogumispensionite seadus

Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Rakendamine ei too kaasa suuri põhimõttelisi muudatusi. 

Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Eestis pole laialdaselt kasutusel nn nügivad lahendused, mis paneksid inimesed otsustama neile kasulike, kuid esialgu ebameeldivate otsuste tegemisele. Selline lähenemine on maailmas levinud ning tulemused näitavad, et inimesed hakkavad rohkem säästma, ka madalama sissetulekuga inimesed.
Märkamatult suurenevad sissemaksed aitaksid eakapõlveks rohkem raha koguda. Palgatõusul automaatselt pensionifondi kantud suuremat summat ei tajutaks rahalise kaotusena.

Kas on olemas rahvusvahelisi analooge?  Mida neist on teada?
Tegemist on Richard Thaleri ja Shlomo Benartzi loodud ning 2004. aastal avaldatud Save More Tomorrow skeemiga, mida on rakendatud paljudes pensioniskeemides. Autorid arvavad, et 2011. aastal kasutas sellist pensioniskeemi umbes 4,1 miljonit USA elanikku (Benartzi ja Thaler, 2013). 

Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Tegemist ei ole riiklikult lahendatava probleemiga, sest isegi töölepingu puhul kehtib lepinguvabadus, kuid sellise võimaluse populariseerimine ja laiem kasutuselevõtt on hea lahendus.
Alternatiivina võiks mõelda, kas sellise skeemi elemente saab kohandada ka II samba sissemaksetele. Kuna III sambaga on liitunud suhteliselt vähesed, saaksid ka tulu vaid vähesed. See omakorda võib suurendada ebavõrdsust.

Eksperdid: Liisi Uder, Leonore Riitsalu, Angelika Sarapuu 

Kommentaarid