Lisada riiklikku programmi „Säästlik Eesti“ tööjõuressursside, sh inimliku kogemuse kui ressursi säästliku kasutamise nõue [MÕJUANALÜÜS]Uus Eakus

Eesti Koostöö Kogu,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
Arutelu lõppenud

Arutelu tähtaeg:

Esitaja: Aimar Altosaar

Idee sisu
Säästlikkus ei tähenda vaid looduslike ressursside või raha säästmist vaid peab tähendama ka seda, et ka sotsiaalset ressurssi ehk kõiki inimesi tuleb kohelda ja kasutada säästlikult, vastavalt igaühe unikaalsele profiilile. Üleüldise tehnifitseerimise ja robotiseerimise ajastul muutuvad olulisemaks kõik inimlikud kvaliteedid, millest suur osa on omasemad just vanematele inimestele: empaatia, kuulamis-, vaatlemis- ja eneseväljendamisoskused, kaasamisevõime jne. Rääkimata pikaajalisest töökogemusest ja elutarkusest, mis aitavad kaasa sidustatusele nii ettevõtetes kui ühiskonnas tervikuna. Seega tuleb riiklikku programmi „Säästlik Eesti“ lisada ka tööjõuressursside, sh eriti inimliku kogemuse kui ressursi säästliku ja otstarbeka kasutamise nõue. Tuleb kaotada olukord, kus inimesed peavad häbenema oma kahte kõige väärtuslikumat omadust: auga elatud aastaid ning omandatud töökogemusi! Kui eraettevõtjad seda veel ei taipa, siis riigistruktuuridel on võimalus olla eeskujuks.

MÕJUHINNANG

Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?
Inimressursi ja elukogemuse väärtustamine

Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" muutmine. 
Strateegia uuendamise ettepanekut koostab parajasti Riigikantselei juures tegutsev säästva arengu komisjon. Strateegia uuendamise aluseks on Tartu Ülikooli tehtud ajakohasuse analüüs, milles soovitatakse strateegia uuendamisel keskenduda teiste teemade kõrval inimvara kvaliteedile, heaolule ja sotsiaalsele sidususele.   

Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Sobib Eesti süsteemi. 

Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Strateegilisel tasemel deklareerimist, et ka inimressurss ja elukogemus on lisaks muudele säästmist ja hoidmist vääriv. 

Kas on olemas rahvusvahelisi analooge?  Mida neist on teada?
-

Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Tegu on ühe seadusmuudatusega, millel ei ole sisulisi alternatiive.
Kuigi inimvara tähtsuse mõistmine on võrreldes paarikümne aasta taguse olukorraga Eestis oluliselt paranenud. Seda kindlasti tänu inimarengu aruannetele ja teistele sotsiaalteadlaste uuringutele, samuti inimvara raportile.  

Eksperdid: Liisi Uder, Monika Haukanõmm

Kommentaarid

  1. Idee kiideti teemaseminaril heaks

    Arvestada tuleb sellega, et see on üks kolmest riiklikust kandvast strateegiast, kuid oluline on, kuidas seal väljendatud ideed jõuavad tegudesse. Oluline on idees märkida ära sotsiaalne kapital.