Miks see puudutab igaüht. Aastast aastasse kuuleme, et päästjate, politseinike ja õpetajate palgatõusuks raha ei ole. 2026. aasta riigieelarves eraldati siseturvalisuse eesliini – päästjate, politseinike ja päästekorraldajate – 10% palgatõusuks 28,9 miljonit eurot aastas (Siseministeeriumi eelarveülevaade Riigikogule, oktoober 2025). Ainuüksi vaidlusalustes laskemoonalepingutes kinni olev 71,6 miljonit eurot vastab ligi kahe ja poole aasta sellisele palgatõusule. Päästjate ja politseinike abi on kriisi või sõja korral asendamatu. Tarnimata jäänud ettemaks või nõuetele mittevastav kaup ei ole pelgalt raamatupidamisrida – iga raisatud euro on kaitse, mida me ei saa. See algatus ei taga kellelegi palgatõusu, kuid loob eelduse, et olemasolevast rahast jätkuks rohkem tegeliku julgeoleku tagamiseks.

Kümnete miljonite risk, mida keegi väljastpoolt ei saanud märgata. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) sõlmis 2024–2025 Ukrainale mõeldud laskemoona ostmiseks 27 lepingut kogumaksumusega ligi 350 miljonit eurot. Neist seitse on lõpetatud ja viis on kohtus; vaidlusaluste lepingute maht on 71,6 miljonit eurot, millest suur osa maksti tarnijatele – sealhulgas India päritolu ettevõttele Datasel – ette, ilma et kaupa oleks tarnitud nõutud koguses ja kvaliteedis. Riigikontrolli auditi järel tunnistas RKIK juht, et asutuse 2024.–2025. aasta otsused „ei ole taasloetavad“ ja otsustajaid oli liiga vähe. Kaitseminister astus tagasi; prokuratuur jättis menetluse alustamata, sest asja uurib Euroopa Prokuratuur. Raha tuli suures osas Euroopa rahutagamisrahastust ja doonorriikidelt (Taani ja Holland 14,5 miljonit), kuid tagasimakse- ja vastutusrisk on Eesti riigi oma – ning sama otsustusmehhanism teeb oste ka Eesti maksumaksja rahaga. ERR 04.09.2026 · Postimees 02.10.2026

Küsimus ei saa piirduda sellega, kes ettevõtte Eestisse tõi. Selgitada tuleb, kes ja milliste tõendite alusel hindas tarnija tegelikku võimekust, kes kiitis heaks ettemaksed ja kuidas oli tagatud raha tagasisaamine. Tutvustaja nimi ei asenda otsustaja vastutust.

Väike ja suur vastutus. Mailis Repsi kohtuasjas jõustus 29.09.2025 süüdimõistmine omastamises ja kelmuses, mille üheks episoodiks oli ministeeriumi kohvimasina koju viimine (ERR). Kui riigi vara kasutamist uuritakse kohvimasina tasemel, peab sama põhjalik kontroll ja sama selge vastutus kehtima kümnete miljonite puhul. Samal ajal tunnistab 1. novembril 2026 jõustuv riigihangete seaduse muudatus kehtetuks seaduse väärteovastutuse peatüki (§-d 213–215: trahvid hankelepingu õigusvastase muutmise ja menetluseta lepingu sõlmimise eest). Kui karistusõiguslik vastutus kaob, jääb ainsaks tõhusaks kontrolliks avalikkus.

Salastatus on vaikimisi, mitte erand. Kehtiv riigihangete seadus (RHS) nõuab pärast lepingu sõlmimist üksnes teate esitamist registrile 30 päeva jooksul (§ 83). Leping ise, edukas pakkumus, vastavaks tunnistamise põhjendus ning sertifikaadid ja testiraportid, mille alusel kaup nõuetele vastavaks tunnistati, avalikuks ei saa. RHS § 46¹ lubab pakkujal märkida pakkumuses ärisaladuse ja kohustab hankijat seda osa mitte avalikustama, kuid ei kohusta hankijat pakkuja põhjendust sisuliselt kontrollima. Praktikas tähendab see, et pakkuja märge sulgeb ligipääsu dokumentidele, mille alusel avalikku raha kulutatakse. Avaliku teabe seadus (AvTS) § 38 lg 2 nõuab küll osalist juurdepääsu, kuid ühe tundliku osa tõttu jäetakse sageli avaldamata terve dokument ja põhjenduseks piisab üldsõnalisest viitest julgeolekule.

Näide: 2023. aastal keeldus RKIK avaldamast, millise tootja millist mudelit Kaitseväele ostetud ballistilised paneelid kujutavad, viidates tarnija ärisaladusele. Andmekaitse Inspektsioon jättis vaide rahuldamata, leides, et pakkuja tarneallikas on ärisaladus ka pärast lepingu täitmist, et AvTS § 36 lg 1 p 11 (keeld piirata teavet teabevaldaja vara kohta) katab vaid koguse ja hinna ning et teabenõudja huvi hanke läbipaistvuse vastu ei kaalu üles tarnija huvi (AKI vaideotsus 13.03.2023 nr 2.1-3/23/252). Seega ei saa avalikkus täna kontrollida isegi seda, kas osteti lubatud kaup.

Erandid, mis neelavad reegli. RHS § 170 lg 1 p 3 ja alates 18.07.2025 kehtiv p 8 lubavad hankijal jätta seaduse üldse kohaldamata, kui selle kohaldamine „kohustaks hankijat andma teavet, mida ta peab riigi oluliste julgeolekuhuvide vastaseks“ või kui ostetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 346 alla kuuluvat kaitseotstarbelist varustust. Erandi kasutamise otsust ei pea põhjendama ega avaldama. Alates 1. oktoobrist 2026 lubab kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 130 piirata kuni 30 aastaks juurdepääsu teabele riigi tegevusvaru „vahendite soetamise“ kohta. Ilma selge avalikustamiskohustuseta liigub üha suurem osa kaitseostudest sinna, kuhu avalikkus ei näe.

Põhjendamatu salastatus takistab vigade varajast avastamist. Valdkonda tundev ettevõte või ekspert märkab sageli kiiresti, et sertifikaat käib teise toote kohta, testiraport ei tõenda nõutud omadust, pakutud kaup ei vasta tingimustele või tarnijal puudub tegelik tarnevõimekus. Need tähelepanekud vajavad kontrollimist, kuid nende tegemiseks peavad alusdokumendid olema kättesaadavad. Selge avalikustamiskohustus annaks hankijale tasuta välise kvaliteedikontrolli, mis ei sõltu kaadrivoolavusest ega üksiku ametniku kogemusest: turuosaliste pikaajalised teadmised toetaksid kontrolli ka töötajate vahetumisel. Nii saaks iga kulutatud euro eest rohkem ja paremat kaitset ning väheneks hilisemate vaidluste ja vigade parandamise kulu. Selle eelduseks on, et hankija kontrollib esitatud tähelepanekuid sisuliselt.

See on tehtav. Leedu üldine riigihangete seadus (Viešųjų pirkimų įstatymas) kohustab artikli 86 lõikes 9 avaldama eduka pakkumuse, sõlmitud lepingu ja selle muudatused keskses hankeinfosüsteemis 15 päeva jooksul, hiljemalt enne esimest makset; artikkel 20 keelab kogu pakkumuse konfidentsiaalseks kuulutamise. Ka Leedu kaitse- ja julgeolekuhangete eriseaduse artikli 13 lõige 2 sätestab, et kogu pakkumust ei saa pidada konfidentsiaalseks, ning julgeolekuerandi kasutamise otsustab valitsus põhjendatud taotluse alusel. Leedu ei ole erand: Tšehhis (lepingute registri seadus nr 340/2015) ja Slovakkias (seadus nr 546/2010, keskne lepingute register) on avaliku sektori leping kehtiv alles pärast selle avaldamist registris, kitsaste salastatud teabe eranditega. Euroopa Kohus on kinnitanud (C-927/19 Klaipėdos ja C-54/21 Antea Polska), et hankija ei tohi pakkuja konfidentsiaalsusnõuet pimesi aktsepteerida, vaid peab avaldama teabe olulise sisu ja põhjendama iga piirangut. Eesti saab sama põhimõtte kehtestada koos konkreetselt põhjendatud julgeolekueranditega, mida Euroopa Liidu kaitsehangete direktiiv 2009/81/EÜ (artikli 30 lõige 3) lubab. Leedu riigihangete seadus

Palume Riigikogul muuta riigihangete seadust ja avaliku teabe seadust nii, et avaliku raha kasutamine oleks vaikimisi avalik ja kontrollitav ka Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ning teiste asutuste kaitse- ja julgeolekuhangetes ning teabe varjamine oleks konkreetselt põhjendatud ja kontrollitav erand. Konkreetsed ettepanekud (paragrahvid viitavad 1. novembril 2026 jõustuvale RHS-i redaktsioonile):

1. Lepingu ja eduka pakkumuse avaldamine (RHS § 83 täiendamine). Hankija avaldab riigihangete registris sõlmitud hankelepingu, eduka pakkumuse koos lisadega ning hankelepingu muudatused (§ 123 lg 5) 15 kalendripäeva jooksul sõlmimisest või muutmisest, kuid hiljemalt enne esimest lepingu või muudatuse alusel tehtavat makset. Koos pakkumusega avaldatakse pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse põhjendus ning esitatud sertifikaadid, testiraportid ja muud nõuete täitmise tõendid. Kohustus kehtib ka seaduse 6. peatüki (kaitse- ja julgeolekuvaldkonna) riigihangetele. Teave on tasuta kättesaadav ilma teabenõudeta.

2. Tarnitud kauba vastavuse avaldamine. Kauba vastuvõtmise aluseks olnud olulised vastavustõendid (üleandmise-vastuvõtmise akt, katsetulemused, sertifikaadid) avaldatakse registris 15 kalendripäeva jooksul vastuvõtmisest, hiljemalt enne vastuvõtmise alusel tehtavat makset. Kontrollitav peab olema nii pakutud kui ka tegelikult tarnitud kauba vastavus.

3. Ärisaladuse piirid (RHS § 46¹ täiendamine). Kogu pakkumust ei saa märkida ärisaladuseks. Pakkuja põhjendab iga kaitstava teabeosa ärisaladuseks määramist ja hankija kontrollib põhjendust sisuliselt; põhjendamata märkel ei ole õiguslikku tähendust. Ärisaladusena ei või märkida tarnitava toote tootjat ja mudelit ega tõendite seda osa, mis kinnitab riigihanke alusdokumentides nõutud omaduste täitmist.

4. Iga piirang põhjendatakse osade kaupa (RHS § 83 lg 6 ja AvTS § 41 täiendamine). Hankija avaldab dokumendi avaliku versiooni, millest on eemaldatud üksnes seaduslikult kaitstav teave, ning märgib iga eemaldatud osa kohta piirangu õigusliku aluse, tähtaja ja sisulise põhjenduse, avaldamata kaitstavat teavet. Julgeolekule tugineva piirangu korral kirjeldatakse konkreetset võimalikku kahju ulatuses, milles seda saab avalikult teha. Üldsõnaline viide julgeolekule või ärisaladusele ei ole piisav ning ühe tundliku osa tõttu ei jäeta avaldamata ülejäänud dokumenti. Avaldamata võib jätta üksnes teabe, mille avaldamine oleks vastuolus avaliku huviga, sealhulgas kaitse- või julgeolekuhuvidega, rikuks tõendatud ärisaladust või kahjustaks ausat konkurentsi. AvTS § 36 täiendatakse sõnaselge sättega, et hankelepingu, eduka pakkumuse ja vastavustõendite avalik versioon on dokument eelarvevahendite kasutamise kohta, mida ei või tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks.

5. Erandid dokumenteeritakse ja avaldatakse (RHS §-d 169 ja 170, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 130). Otsus jätta seadus § 170 alusel kohaldamata või piirata juurdepääsu § 130 alusel tehakse kirjalikult, põhjendatakse ning kantakse registrisse koos lepingu miinimumandmetega: pooled, ese, maksumus, ettemaksete suurus ja tagatised. Riigisaladus ja salastatud välisteave jäävad kaitstuks, kuid hanke kuulumine kaitsevaldkonda ei muuda iseenesest kogu pakkumust, lepingut või vastavustõendit mitteavalikuks. Kõik otsuste alusdokumendid on Riigikontrollile ja Rahandusministeeriumi järelevalvele kättesaadavad.

6. Ohumärkidest teatamine (RHS § 207 täiendamine). Riigihangete registris luuakse lihtne võimalus esitada kontrollitavate tõenditega toetatud järelevalveteade ka ettevõtjatel, ekspertidel ja kodanikel, kes hankes ei osalenud, sealhulgas kaitse- ja julgeolekuhangete kohta. Hankija annab 30 päeva jooksul sisulise ja põhjendatud vastuse. Olulise võimaliku rikkumise korral tagatakse sõltumatu kontroll ning avaldatakse selle järeldused ja parandusmeetmed, eemaldades üksnes seaduslikult kaitstava teabe. Teate esitaja konfidentsiaalsus on tagatud.

Need muudatused ei too kaasa olulist lisakulu: dokumendid on hankijal registris juba olemas ja tähtaeg „enne esimest makset“ järgib riigi raamatupidamises juba kehtivat loogikat (RHS § 83 lg 3²). Avatus võimaldab avastada puudusi ajal, mil kahju on veel võimalik vältida. Maksumaksja ei pea leppima olukorraga, kus raha makstakse välja, probleem selgub hiljem ja otsuste kontrollimise asemel viidatakse salastatusele. Kaitsta tuleb julgeolekut, avalikku raha ja ausaid otsuseid – vead ja vastutus peavad olema kontrollitavad ka kaitsevaldkonnas. Anna allkiri, et avaliku raha kasutamist saaks kontrollida enne järgmise skandaali puhkemist.

Allikad: Riigihangete seadus · RHS muutmise seadus, jõustub 01.11.2026 · Avaliku teabe seadus · Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus · ERR: RKIK-il on 27 relvalepingust probleeme seitsmega · Postimees: doonorriigid võivad 14,5 miljonit tagasi nõuda · Siseministeeriumi 2026. a eelarve ülevaade Riigikogule · ERR: Mailis Reps jäi kriminaalasjas lõplikult süüdi · Leedu riigihangete seadus · Euroopa Kohus C-927/19 (07.09.2021) ja C-54/21 (17.11.2022) · AKI vaideotsus 13.03.2023 nr 2.1-3/23/252