Eesti elanikud ja ettevõtted on viimastel aastatel pidanud toime tulema elukalliduse, maksukoormuse ning energia- ja kütusehindade kasvuga. Energiakandjate hinnad mõjutavad otseselt nii inimeste igapäevaseid kulusid kui ka Eesti ettevõtete tegevuskulusid.

1. aastal on kütusehinnad taas märgatavalt tõusnud. Statistikaameti andmetel oli 2026. aasta augustis bensiin 7,9% ja diislikütus 27,9% kallim kui aasta varem. Septembris oli harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi aastane kasv 3%.

Kütuse hinnatõus ei puuduta ainult autoomanikke. Diislikütust kasutatakse laialdaselt transpordis ja logistikas, põllumajanduses, ehituses, tööstuses ning teistes majandussektorites. Kütuse kallinemine suurendab ettevõtete transpordi- ja tootmiskulusid ning võib nende kaudu kanduda edasi kaupade ja teenuste hindadesse.

Samuti mõjutab elektrienergia hind praktiliselt kõiki Eesti elanikke ja ettevõtteid. Elekter on vältimatu kulu kodumajapidamistele ning oluline sisend kaubanduses, teeninduses, tootmises ja teistes majandussektorites.

Energia lõpphind sõltub suurel määral maailmaturust ja geopoliitilisest olukorrast ning Eesti riik ei saa neid tegureid täielikult kontrollida. Küll aga saab riik otsustada, kas olukorras, kus turuhinnad juba kasvavad, suurendada neile lisaks ka riigi kehtestatud maksukoormust.

1. aastal otsustati varem kavandatud energiaaktsiiside tõusud ära jätta. Otsuse põhjendamisel toodi välja vajadus vähendada kõrgete energiahindade mõju Eesti elanikele ja ettevõtetele, piirata täiendavat inflatsioonisurvet ning toetada ettevõtete konkurentsivõimet.

Probleem ei ole aga sellega lõplikult lahendatud.

Kehtivas maksupoliitikas on ette nähtud edasised energiaaktsiiside tõusud. See tähendab, et isegi olukorras, kus kütuse või energia turuhind võib olla juba kõrge, võib sellele lisanduda seaduses varem ette nähtud maksutõus.

Selline automaatne aktsiisitõusude süsteem ei arvesta piisavalt kiiresti muutuvat majandus- ja energiaturu olukorda.

Aktsiisitõusu mõju ei piirdu ainult tanklas või elektriarvel makstava summaga. Kui kasvavad transpordi-, logistika-, põllumajandus-, tootmis- ja teiste ettevõtete kulud, võib osa sellest kulust kanduda edasi kaupade ja teenuste hindadesse. See võib omakorda suurendada hinnasurvet kogu majanduses.

Samuti tuleb arvestada Eesti ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõimega. Energiakulud ja kütuse hind moodustavad mitmes majandussektoris olulise osa ettevõtete kuludest. Kui maksukoormus energiakandjatele Eestis kasvab kiiremini kui konkureerivates riikides, võib see halvendada Eesti ettevõtete konkurentsipositsiooni.

Peame probleemseks olukorda, kus energiaaktsiiside tõusud on ette määratud sõltumata sellest, milline on nende jõustumise hetkel tegelik energiahind, inflatsioon, elanike majanduslik olukord või ettevõtete konkurentsivõime.

Maksupoliitika peab olema prognoositav, kuid prognoositavus ei peaks tähendama maksude automaatset tõstmist sõltumata majandusolukorrast.

Energiakandjad ei ole luksuskaup. Kütus ja elekter on vajalikud inimeste igapäevaeluks ning Eesti majanduse toimimiseks.

Seetõttu leiame, et olukorras, kus energia- ja kütusehinnad on juba kõrged ja ebastabiilsed, ei ole põhjendatud suurendada elanike ja ettevõtete koormust automaatselt jõustuvate täiendavate energiaaktsiisitõusudega.

Meie, allakirjutanud Eesti elanikud, teeme Riigikogule ettepaneku tühistada õigusaktides ette nähtud energiaaktsiiside tõstmised ning kehtestada vähemalt 12 kuuks keeld tõsta bensiini, diislikütuse, elektrienergia, maagaasi, vedelgaasi ja teiste aktsiisiga maksustatavate energiakandjate aktsiisimäärasid.

Kavandatud aktsiisitõusud ei tohi automaatselt jõustuda pärast selle perioodi lõppu. Pärast moratooriumi lõppemist peab iga edasine aktsiisimäära muutmine olema Riigikogu eraldi otsus ning põhinema ajakohasel majandusolukorra hindamisel ja avalikul mõjude analüüsil.