Head ühendused puudutavad meid kõiki alates igapäevaste sõitude mugavusest, regionaalarengu, majanduse kasvamise ja julgeoleku tagamiseni välja.

Eesti transpordi ja liikuvuse arengukava on kinnitatud aastateks 2021-2035, riigiteede teehoiukava aga vaid aastateks 2026-2029. Samas vajavad mahukad taristuprojektid ettevalmistust ja järjepidevat elluviimist üle mitme valimisperioodi. ESTELi hinnangul tuleb olemasolevaid kavasid täiendada erakondadeülese kokkuleppega aastani 2040. Pikk plaan võimaldab selgemalt kuvada nii peamiste ühenduste arendamise konkreetsed etapid, rahastamise kui ka vastutuse.

Rahastamise vajaduse ja võimaluste vahel on märkimisväärne vahe. Transpordiameti teehoiukava järgi on riigiteede säilitamise ja remondivõla vähendamise keskmine aastane rahastusvajadus perioodil 2026–2029 ligikaudu 217,5 miljonit eurot, kavandatud rahastus aga vaid 137,1 miljonit eurot. Vahe vajaduse ja tegelikkusega on 80,4 miljonit eurot aastas!

Eesti ühendatus Euroopaga eeldab koostööd naaberriikidega nii põhja kui lõuna suunal. Selgeid kokkuleppeid vajab Ikla–Riia ühenduste parandamine ning riiklikul tasemel tuleb käsitleda ka Tallinna–Helsingi tunneli ehitamise võimalusi ja potentsiaali.

Ühendustel on roll ka julgeolekus: kriisisituatsioonides ja kaitsevajaduste korral peaks taristu võimaldama lisaks inimeste liigutamisele transportida üle riigipiiride ka abi ning varustust. Selle tõttu on äärmiselt oluline Eesti ühenduste kavandamisel vaadata tervikpilti, kuhu kuuluks nii igapäevane liikuvus, majandus kui kaitsevajadused.

Meie suurim soov on, et Eesti teedevõrgu areng oleks pikaajaliselt ette valmistatud ja rahaliselt kindlustatud.

Kutsume Riigikogu üles sõlmima erakondadeülest kokkulepet Eesti peamiste teedeühenduste arendamise kohta aastani 2040 ning andma Vabariigi Valitsusele mandaadi selle elluviimiseks vajaliku tegevus- ja rahastamiskava koostamiseks.

Kava peab tuginema olemasolevatele arengu- ja analüüsdokumentidele ning ajakohastele uuringutele ning sisaldama järgmist:

1. Eesti peamised ühendused Euroopa suunal, mõõdetavate eesmärkide seadmine. Määratleda kõige olulisemad põhja- ja lõunasuunalised ühendused. Seada vahe-eesmärgid aastateks 2030 ja 2035 ning lõplikud eesmärgid aastaks 2040. Arvestada eesmärkide seadmisel maanteede, raudtee ja sadamate sünergiat.

2. Põhimaanteede järkjärguline neljarajaliseks väljaehitamine. Koostada lõikude kaupa põhjendatud arenduskava, kus on näha planeerimis-, projekteerimis- ja ehitamisetapid ning ajakavad. Tööde järjekorra määramisel hinnata liikluskoormust, ohutust, majanduslikku põhjendatust, keskkonnamõju ja kaitsevajadusi. Arvestada ehitust kavandades ka kergliikurite ja jalakäijate vajadustega.

2. Koostöö Lätiga lõunasuunaliste ühenduste arendamiseks. Leppida Lätiga (Ikla-Riia suunal) kokku ühised prioriteedid, tegevused ja vahe-eesmärgid. Määrata vastutajad ning tagada protsessi läbipaistvus.

3. Tallinn-Helsingi tunneli riiklikku päevakorda võtmine. Koostöös Soome valitsusega hinnata tunneli teostatavust, nõudlust, ajakohast kulusust ning rahastamisvõimalusi.

4. Tagada ühenduste arendamise ja kogu riigiteede võrgu säilitamise pikaajalised rahastamispõhimõtted. Kasutada ära Euroopa Liidu vahenditest tulenevad võimalused igal EL-i eelarveperioodil; valmistuda aegsasti, et rahastusvahendite taotlemine ning kasutusse võtmine toimuks viivitamatult ning tõhusalt.

5. Avalik raporteerimine ja kaasamine. Määrata igale tegevusele vastutaja, tähtaeg ja mõõdikud. Vähemalt kord aastas avalik ülevaade, mis kuvaks kava täitmist, kulutusi ning sisaldaks muudatuste põhjuseid. Kaasata kavade koostamisse ja oluliste muudatuste arutamisse omavalitsused, kogukonnad, ettevõtted ning transpordi-, keskkonna- ja kaitsevaldkonna eestkõnelejad.

Algatuse eestvedaja on Eesti Taristuehituse Liit (ESTEL).