Tasuta lõunaid pole olemas.
• Kõigel on alternatiivkulu: Isegi kui teenus (või hüve, nagu riigimetsas jalutamine) on kodanikule näiliselt tasuta, maksab selle eest keegi teine (maksumaksja, riigieelarve) või kaasneb sellega varjatud kulu (aeg, andmed, saamata jäänud tulu). 🌲 KAH-alad (kogukonnametsad) ja "kodumetsa trauma" • Emotsioon vs. majandus: Kohalikele on külaäärne mets elutoa pikendus ja selle raiumine tekitab psühholoogilist stressi (solastalgia). RMK-le ja riigile on see aga ühine majanduslik ressurss. • Küpse puidu väärtus: Puhtmajanduslikult on kõige mõistlikum uuendada metsa siis, kui puit on terve ja väärtuslik. Sellest tulust kaetakse uue metsa istutamine ja teenitakse tulu riigile. Püsimetsandus (valikraie) on kallis ja vähem tulus. • Riskid loodusega: Kui kogukond nõuab metsa puutumatust, riskitakse tormimurru ja üraskitega. Suure tormi korral on riik (RMK) sunnitud metsa ikkagi kahjumiga lagedaks koristama ja uue metsa oma rahadest istutama – kogukond saab oma "trauma" sunnitult ja riik rahalise kahju. 🛑 Järeldus ja tulevikuperspektiiv • "Matsipakk" tulevikule: Paindumatu soov hoida metsa igavesti muutumatuna kurnab maaomanikku ja lükkab bioloogilised ning rahalised kriisid järeltulevate põlvede kaela. • Omaniku väsimus: Kui KAH-ala ümber käiv kulukas ja tülikas "tants" muutub riigile koormavaks, võib omanik (RMK) leida maale muu väljundi: 1. Anda mets üle kohalikule omavalitsusele (millega kaasneb hoolduskulu valla maksumaksjale). 2. Müüa maa maha või muuta sihtotstarvet (kinnisvara, päikesepargid, infra). 3. Jätta mets täielikult hoolduseta, mis muudab selle aja jooksul ohtlikuks ja läbipääsmatuks rägastikuks.