Probleemi kirjeldus

Eesti maapõues asuvad fosforiidi, vanaadiumi ja haruldaste muldmetallide varud on riiklikult strateegilise tähtsusega. Praegune seadusandlus käsitleb maavarasid riigivarana, mis annab valitsustele õiguse müüa kaevandamisõigusi välistele suurettevõtetele. See mudel kätkeb endas ohtu, et suurem osa lisandväärtusest ja kasumist liigub Eestist välja, jättes kohalikule elanikkonnale vaid keskkonnariskid ja minimaalse maksutulu. Puudub otsene seos maavarade kaevandamise ja iga üksiku Eesti kodaniku heaolu vahele, mis tekitab põhjendatud ühiskondlikku vastuseisu maavarade väärindamisele.

Ettepanek

Teeme Riigikogule ettepaneku muuta seadusandlust ja luua Eesti Maavarade Rahvaomandi ja Väärindamise Süsteem, mis põhineb järgmistel alustel:

Bioloogiline ühisomand: Defineerida strateegilised maavarad (fosforiit, vanaadium jm) võõrandamatu rahvaomandina. Iga Eesti kodanik on selle ühisuse kaasomanik sünnihetkest kuni surmani. Osalus on pärimatu ja seda ei saa müüa ega pantida.

Kohustuslik väärindamine: Kehtestada nõue, et Eesti maavarasid tohib kaevandada vaid juhul, kui need väärindatakse lõpptoodanguks (nt väetised, akumetallid) Eesti pinnal asuvates tehastes.

Kodanikudividendi juurutamine: Luua süsteem, kus 50% maavarade kaevandamise ja töötlemise puhaskasumist jaotatakse igakuise või kvartaalse dividendina võrdselt kõigi elavate Eesti kodanike vahel

Strateegiline arengufond: Suunata ülejäänud tulu (30% infrastruktuuri, 10% keskkonnafondi, 10% reinvesteeringuteks), et tagada riigi pikaajaline areng ja looduskeskkonna säilimine.

Digitaalne haldus: Kasutada e-riigi lahendusi (isikukoodipõhine osalusregister ja dividendimaksed), et tagada süsteemi täielik läbipaistvus ja madalad halduskulud.

Mis muutuks ettepaneku elluviimisel?

Mis muutuks ettepaneku elluviimisel?

Suureneb majanduslik turvatunne, sest iga Eesti inimene saab otsest rahalist kasu oma kodumaa loodusvaradest. See vähendab vaesust, tõstab üldist elatustaset ja tagab kodanikele stabiilse lisasissetuleku.

Sünnib uus ühiskondlik kokkulepe, kus kaevandamisega kaasnevad keskkonnariskid ja saadav tulu on samal kaalukausil iga kodaniku jaoks. See võimaldab ühiskonnal teha teadlikke ja ausaid otsuseid maavarade kasutuselevõtuks, sest inimesed pole enam pelgad kõrvaltvaatajad, vaid otsesed omanikud.

Tagatakse kasumi hoidmine Eestis, kuna kohustuslik väärindamine ja rahvaomandi mudel välistavad kasumi massilise väljavoolu välisriikidesse. Kogu loodud väärtus jääb ringlema Eesti majandusse.

Kujuneb tipptehnoloogiline tööstus, millega Eesti liigub tooraine eksportija rollist kõrgtehnoloogilise tootjariigi staatusesse. See loob uusi kõrgepalgalisi töökohti ning arendab kohalikku teadust ja insenerivõimekust.