Kihelkonna kool on piirkondlik majakas, kus haridus, kogukond ja maaelu käivad käsikäes. See annab kindlust peredele, hoiab elu osavallas ja loob tulevikku lastele. See rahvaalgatus on kutse koostööle – toeta oma allkirjaga Kihelkonna kooli säilimist.
Kihelkonna kool ei ole pelgalt õppeasutus, vaid üle 300-aastase ajalooga kogukonna süda ja tuleviku alus. Saaremaa valla kavatsus kool sulgeda mõjutab otseselt lapsi, peresid ning kogu Kihelkonna osavalla elujõulisust. Kutsume Saaremaa valda üles loobuma Kihelkonna kooli sulgemise plaanist ning otsima koos kogukonnaga lahendusi, mis hoiavad hariduse, inimesed ja elu maal alles. Väike kool ei ole probleem, vaid võimalus – kui seda tahetakse näha ja hoida.
Oluline on rõhutada, et Kihelkonna kooliga samas majas tegutsevas lasteaias käib 30 last. See näitab selgelt piirkonna jätkuvat vajadust kohaliku haridusasutuse järele ning potentsiaali kooli õpilaste arvu kasvuks lähiaastatel. Lasteaia olemasolu ja täituvus kinnitavad, et tegemist ei ole hääbuva, vaid areneva kogukonnaga.
Mõjuhinnangute puudumine – transport ja vaimne väsimus
Kooli sulgemise otsuse ettevalmistamisel ei ole läbi viidud sõltumatut ja terviklikku mõjuhinnangut, mis käsitleks Kihelkonna piirkonna laste igapäevase koolitranspordi mõju nende vaimsele ja füüsilisele heaolule. Kihelkonna piirkonna alla kuulub mitte ainult alevik vaid ka näiteks terve Tagamõisa poolsaar, mille kaugemad külad jäävad koolist vähemalt 20km kaugusele. Pikad sõiduajad, varajane ärkamine ning koolipäeva pikenemine suurendavad laste vaimset ja füüsilist koormust, mõjutades keskendumisvõimet, õppimisvõimet ja üldist toimetulekut.
Rahvusvahelised suuremahulised teadusuuringud näitavad, et pikk igapäevane koolitee mõjutab otseselt laste vaimset tervist. Eelretsenseeritud uuringus, mis hõlmas üle 12 000 alg- ja põhikooliealise lapse, leiti, et iga lisanduv tund kooliteed on statistiliselt olulisel määral seotud vaimse tervise halvenemise ja ärevuse suurenemisega. Uuring toob välja, et mõju ei ole juhuslik, vaid vahendub eeskätt une vähenemise ja taastumisaja kadumise kaudu. Autorid rõhutavad, et koolivõrgu ümberkorraldamisel tuleb arvestada transpordi mõju laste vaimsele heaolule ning käsitleda kooli kaugust mitte logistilise, vaid tervise ja arenguga seotud tegurina. (Allikas: Guan jt., BMC Public Health, 2025).
Vilsandi rahvuspargi ja laiemalt Loode Saaremaa lapsed vajavad head põhihariduslikku ettevalmistust mis valmistaks ette nad edasiseks eluks. Seades esikohale laste heaolu ja füüsilise tervise, kognitiivse arengu ning sotsiaalse integreerituse - "laste parimad huvid" - on Euroopa riikides sätestatud kuni põhikoolini kauguse nõuded vastavalt algtasemel 3 kuni põhi tasemel 6 km kodust, mis võimaldaks lastel ise kodust kooli jõuda nt jalgrattaga.
Kogu EL jätkusuutlikkuse ja tervise poliitika põhieesmärk on et kõik teenused paiknesid 15 minuti jalakäigu või rattasõidu kaugusel. Enamus EL riike seab "jalakäigu eesõiguse" 3km peale. Sealt edasi määratakse kooli transport. Eesmärk jääb siiski hoida algtasemel laste kooli (ja tagasi koju) minemisele kulutatud aeg alla 45 minuti ja põhitasemel alla 60 minuti päevas kokku.
Mõjuhinnangute puudumine – menetlus ja kaasamine
Lisaks puudub hinnang otsustusprotsessi enda mõjule lastevanematele ja peredele. Kooli sulgemise kavandamisel on kasutatud olematut etteteatamise aega, ühepoolset teavitamist ning ajasurvet, mis ei ole võimaldanud lapsevanematel ega kogukonnal sisuliselt osaleda alternatiivide kaalumisel. Selline lähenemine on loonud olukorra, kus otsustusvabadus on olnud näiline ning pered peavad tegema oma valikuid tugeva psühholoogilise surve tingimustes.
Koolide sulgemise mõju maapiirkonna arengule Haridus- ja regionaalarengu uuringutes on korduvalt leitud, et kohaliku kooli olemasolu mõjutab otseselt kogukonna sidusust, perede piirkonda jäämist ning maapiirkonna elujõulisust. Kooli roll ei piirdu üksnes õppetööga, vaid ulatub kogukonna sotsiaalse toimimise ja turvatunde hoidmiseni.
Ka Eesti kontekstis on seda kinnitanud mitmed kvalitatiivsed uuringud, sealhulgas Tartu Ülikoolis koostatud uurimistöö, mis analüüsib maakooli sulgemise tagajärgi kogukonna elujõulisusele kohalike elanike vaatenurgast. Uuringus tuuakse esile, et kooli sulgemine võib vähendada kogukonna sotsiaalset kapitali, nõrgendada sidusust ning mõjutada perede otsuseid piirkonda elama jäämise või sealt lahkumise osas.
See kinnitab vajadust käsitleda kooli sulgemise otsust laiemalt kui pelgalt halduslikku või majanduslikku küsimust ning hinnata selle pikaajalist mõju kogukonnale tervikuna.
Allikas: Tartu Ülikooli uurimistöö „Maakooli sulgemine ja selle tagajärjed kogukonna elujõulisusele: kohalike elanike perspektiiv“. Merili Kärner 2023.
Väikekoolide positiivne roll laste sotsiaalses arengus
Väikekoolid pakuvad unikaalset keskkonda lapse sotsiaalseks arenguks algklassides (1.–4. klass). Algkoolis loob väike klass sügavad ja turvalised suhted, mis annavad lapsele “terved juured” — tugeva enesehinnangu, huvi õppimise vastu ja oskuse suhelda erinevate inimestega. Need on oskused, mis panevad aluse elukestvale õppele ja sotsiaalsele kohanemisvõimele.
Rahvusvahelised uuringud näitavad, et väikekoolide õpilastel on sageli tugevamad sotsiaalsed oskused ja kõrgem enesehinnang võrreldes väga suurte koolidega, sest tihedam suhtlus õpetajate ja kaaslastega loob parema kohanemisvõime ja turvatunde. (Vt näiteks: Howley, C., & Howley, A. (2006). Samuti on Eesti kontekstis tehtud uurimused (nt Tartu Ülikooli ja Eesti Haridusuuringute Keskuse tööd), mis toovad välja, et väikesed koolid toetavad paremini lapse vaimset heaolu, sotsiaalset kuuluvustunnet ja kogukondlikku sidusust, mis omakorda aitab lastel edaspidi edukalt suhelda ja integreeruda ühiskonda laiemalt.
Väikekool on seega rohkem kui vaid koht, kus õpetatakse lugema ja kirjutama — see on sotsiaalse osavuse ja empaatia arengu alus, mis valmistab lapsi ette nii põhikooli järgmisteks arenguetappideks kui ka kogu eluks.
Kogukonna valmisolek ja tulevikulahendused.
Kihelkonna Kooli hoolekogu ja kogukond on väljendanud valmisolekut panustada kooli jätkusuutlikkusse, sealhulgas koolihoone mitmekülgsemasse kasutamisse huviringide, kogukonnategevuste ja muude avalike funktsioonide kaudu ning uue eesmärgina ka hoone enda energiatõhususe parandamisse. Kool täidab ka olulist rolli piirkondliku kriisikeskusena, olles piirkonnas ainus avalik varjumiskoht. Lisaks koolile on hoones raamatukogu ja söökla, mis teenindab lisaks koolile ja lasteaiale kogukonda, päästeametit, koduhoolduse kliente, sünnipäevasid, peielauadasid ning suvist laagrikeskust. Asukohast tulenevatele võimalustele ja lisaväärtustele on hoone atraktiivne nii spordikoolidele, kunstikoolidele, kristlikele ühendustele, laulukooridele kui paljudele muudele huvigruppidele.
Rakendumas on Rannalapse kooli kontseptsioon
Teeme asju rannarahva moodi, arvestades riikliku õppekava nõudeid. Meite oma nägu, just selline, mis meile sobib.
Miks Rannalapse kooli ei saa käsitleda tavapärase väikekoolina: Rannalapse kooli eripära ei seisne pelgalt asukohas, vaid teadlikult kujundatud õppekontseptsioonis. Koolis on alustatud ainekavade ja tunnikavade sidumist mereohutuse, merel käitumise ning rannarahva kultuuri ja elulaadiga, luues õppe, mis on tihedalt seotud kohaliku elukeskkonnaga. Sellist suunda ei ole kõrvalasuvates koolides: Lümanda kool on looduskallakuga ning Kärla kool muusikasuunaga. Need on väärtuslikud, kuid sisuliselt erinevad. Seetõttu ei saa Rannalapse kooli sulgemise korral rääkida sisulisest asendusest, vaid haridusliku mitmekesisuse ja ainulaadse õppesuunaga kooli kadumisest.
Kihelkonna piirkonna areng ei ole teoreetiline ega tulevikku lükatud, vaid juba toimuv. Kooli vahetusse lähedusse on rajatud sadam ning valminud on sadamahoone. Need investeeringud loovad eeldused merelise tegevuse, turvalisuse, huvitegevuse ja hariduslike algatuste arenguks. Just selles kontekstis on Rannalapse kooli mereline õppesuunaline fookus loogiline osa piirkonna arengust, mitte eraldiseisev erand. Kooli sulgemine katkestaks selle loogilise arengu ahela ning vähendaks tehtud investeeringute kasutegurit.
Kooli sulgemise arutelus jäetakse sageli tähelepanuta, et probleem ei seisne piirkonna elujõulisuses ega kogukonna väheses panuses, vaid eluasemete nappuses, mille lahendamine kuulub omavalitsuse vastutusalasse. Piirkonda soovivad elama asuda noored pered, sealhulgas õpetajad, kes on valmis panustama kooli arengusse, kuid takistuseks on elamispindade puudus. Selle asemel, et toetada ja võimestada juba käimasolevat arengut, kaalutakse otsust, mis tõmbaks kriipsu peale aastatepikkusele kogukondlikule tööle.
Lisaks tuleb arvestada, et kool paikneb lasteaiaga samas hoones ning on osa mitmeteenuselisest keskpunktist, kus tegutsevad ka raamatukogu ja söökla. Talveperioodil on tegemist ainsa toimiva söögikohaga piirkonnas. Kooli sulgemisega saavutatav rahaline kokkuhoid piirdub peamiselt mõne õpetajakoha vähenemisega, kuid sellega kaasnev sotsiaalne ja regionaalne mõju on oluliselt suurem.
Kooli tulevikku puudutav otsus vajab seetõttu laiemat ja sisulisemat kaalumist, mis arvestab piirkonna eripära, kogukonna panust ja juba toimivat arengut.
Palume Saaremaa vallal näha Kihelkonna kooli mitte kulurea, vaid inimesi hoidva ja piirkonna elujõulisust toetava investeeringu ja majakana.