Palume Tallinna linnal kehtestada õiglane lahenduspakett omandireformi tõttu kodu kaotanutele: võimalus osta soodustingimustel oma munitsipaalkorter või jääda sinna pikaajalise turvaüüriga, koos üürikaitse, sotsiaalse garantii ja üüriõiguse pärandumisega.
Omandireformi käigus jäi paljudel inimestel reaalselt ära võimalus oma kodu erastada ning eluasemekindlus asendus olukorraga, kus kodu ja kodu omamise perspektiiv kadusid. Aja jooksul nihkus nende inimeste eluasememure suurel määral kohaliku omavalitsuse vastutusalasse, kuid püsivat ja õiglast lahendust ei ole siiani tagatud. Praegune süsteem, mis toetub sageli tähtajalistele üürilepingutele, ei anna piisavat kindlust ega kodutunnet.
Lisaks on Tallinna munitsipaalkorterite programmi algfaasis olnud avalik ootus, et tegu on lahendusega, millele peaks järgnema võimalus eluruum erastada. See on paraku jäänud vajaka ja sellega on õiguspärast ootust rikutud. Tulemusena on kasvanud usalduskriis ning inimesed on jäänud aastakümneteks ebaselgesse olukorda.
Algatus puudutab eelkõige inimesi, kelle eluasemeline haavatavus ei ole tekkinud enda valiku tulemusel, vaid omandireformi järelmõjuna:
- sundüürnikud,
- endised Kopli liinide elanikud,
- ühiselamute elanikud ja teised sarnases olukorras omandireformi tõttu kodu kaotanud inimesed.
Palume Tallinna linnal luua ja rakendada raamistik, mis annab omandireformi tõttu kodu kaotanutele kaks selget valikut:
- A) korteri väljaost soodustingimustel,
- B) pikaajaline, turvaline üürisuhe koos kaitsemeetmetega.
Selleks palume Tallinna linnal:
1) Laiendada omandireformi tõttu kodu kaotanute käsitlust nii, et sundüürnikega sisuliselt samas olukorras olevad inimesed (Kopli liinide elanikud ja teised omandireformi järelmõjuga kodu kaotanud isikud) oleksid käsitletud võrdsetel alustel ega jääks pelgalt nimetuse tõttu nõrgemasse seisu.
2) Korraldada munitsipaalkorteri omandamise võimalus neile, kes soovivad ja saavad
- Määrata millised eluruumid on võõrandamise objekt.
- Sõnastada hinna kujunemise põhimõtted ja soodustusloogika, mis arvestab:
- erakorralist ajaloolist tausta (omandireformi järelmõju),
- pikaajalist eluaseme kasutust,
- eesmärki tagada kodu kättesaadavus.
- Määrata maksetingimused, et lahendus oleks teostatav ka keskmise või väiksema sissetulekuga inimestele.
3) Õigus pikemale üürilepingule (neile, kes ei osta välja)
- Tagada inimestele, kes ei soovi või ei saa korterit välja osta, võimalus muuta senised tähtajalised üürilepingud pikaajaliseks.
4) Kaitse üüri järsu tõusu eest
- Kehtestada sihtrühmale üüri piirmäär või sooduskoefitsient või muu mehhanism, mis väldib olukorda, kus kulude kasv (või poliitiline otsus järgnevate linnavalitsuste poolt) paiskab inimesed makseraskustesse.
5) Sotsiaalse staatuse säilimise garantii
- Sätestada, et Tallinn jääb vastutustundlikuks omanikuks väljaostmata korterite osas ja kaitseb üürnike huve korteriühistutes.
6) Üüriõiguse pärandamise õigus
- Võimaldada üürnikuga koos elavatel pereliikmetel üürisuhet samadel põhimõtetel jätkata.
7) Müügist saadud tulu reinvesteerimine
- Sätestada, et munitsipaalkorterite müügist laekuv tulu suunatakse eraldi ja läbipaistvalt Tallinna munitsipaalelamufondi arendamisse (uued pinnad, renoveerimine).
8) Tähtaeg ja vastutus
- Määrata konkreetne elluviimise tähtaeg, vastutav üksus ning protsess.
Euroopa kohtus kolm korda käinud sundüürnike esindaja.
www.kristiine.ee vali Kristiine Üürnike Ühendus aken Mis tehtud. On päris kindel, et riik ega KOV ei hüvita eluruumide erastamise õigustest ilmajäänutele mitte kunagi mitte midagi, kuigi eluruumide ostueesõigusega erastamisõigus on varaline õigus, sest selle õiguse realiseerumisel on võimalik omastata korter, mida on võimalik rahaliselt hinnata. Rahaline õigus kuulub vara hulka (tollel ajal kehtinud Asjaõigusseadus). Varalisest õigusest ilmajäämine tähendab vara vähenemist, vara vähenemine tähendab kahju tekkimist ja kui on tekitatud kahju, siis on alust nõuda hüvitist kahju tekitajatelt; Eesti riigilt ja kohalikult omavalitsuselt. Eesti riik on ise tunnistanud, et tagastatud majade elanikele on tekitatud materiaalne kahju, mille riik peab hüvitama. 17.septembril 1997.aastal esines Riigikogus majandusminister Jaak Leimann. Tsitaat tema kõnest: „ Umbes 100 000 on neid inimesi, kes meid tihti külastavad, kes elavad tagastatud majades ja ei saanud kasutada oma EVP-sid vähemalt korteri ostmiseks ning jäid sellega sümboolselt ilma nimetamisväärsest summast. Tõepoolest, tuleb tunnistada, et me oleme nende inimeste ees teatud määral võlgu ja me peame nende inimeste küsimust lahendama mitte ainult seaduse abil, vaid ka finantsiliselt.“ Ligi kolmkümmend aastat on möödunud; ainuke võimalus hüvitist saada on minna ise Riigikogusse. Eluruumide erastamisõigus kui varaline õigus on pärandatav. Meie kutsume kõiki uude, loodavasse erakonda. www.reforms.ee/eestlaste klubi
Kelle jaoks ebaõiglane
Õiglus on selline veniv ja mitmeti tõlgendatav asi. Mõistet kasutab pigem see, kes tajub, et miski oli tema suhtes ebaõiglane, samas seda, et asi oli teiste suhtes ebaõigalne ei tajuta. Omandireform oli küll ebaõigalne. Kuid hoopis teistel põhjustel. Korter linnas oli Vene ajal suur prvileeg, kaugeltki mitte igameheõigus. Erinevalt tänapäevast, ei piisanud ka linnas korteri saamiseks töö tegemisest ja raha teenimisest. Ebaõiglus seoses omandireformiga seisnes selles, et korterid, mis olid kommunismiaja lõpuni kaudselt siiski kõigi ühisvara, anti sisuliselt tasuta nende omandisse, kes juhusid seal sees elama. Selles mõttes läks teiesugusel, linnas omanikule tagastatavas majas elaval inimesel, veel hästi, sest temale kehtisid pikka aega mingid õigused ja soodustused. Inimene, kes elas nt maal majandikeskuses, pidi pärast töö kaotust kohe oma teenitud rahaga linna korteri ostma ilma mingi soodustuse ja üleminekuajata. Selle ettepaneku tegija probleem pole ju korter, vaid just korter Tallinnas. Mõnes endises majandikeskuses või väikealevis võite endale kõigi mugavustega korteri osta mõne kuupalga eest. Samuti ei seleta see ettepanek, miks on arvestatud vaid Tallinnas elanud inimesi, samas muude, päris maakohtade elanikud, kes veel rohkem omandireformi käigus pihta said, on täiesti arvetsamata jäetud. Paraku, kuna neid, kes omandireformi käigus nn ebaõiglaselt suure võidu võtsid, on praegu tagantjärele juba võimatu panna seda teistele hüvitama, tuleb sellist ettepanekut käsitleda kui lihtsalt valu väljsksrjumise viisi. Reaalset tolku siit ei tule. Kõigele lisaks jääb vastuseta küsimus, mida ikka tähendab see “... eluruum välja osta õiglastel...tingimustel…”? Kui turuhinnaga, siis seda võite ju igal ajal teha, turg on avatud kõigile.
Sul on õigus, et õiglus on mitmetähenduslik ja omandireformi juures oli eri rühmade jaoks väga erinevaid kogemusi. Aga meie jutt ei käi ainult varalisest väärtusest. Omandireformi järelmõju tähendas paljudele inimestele aastaid kestnud ebakindlust, kohtuvaidlusi, sundkolimisi, katkiseid elukaari ja lõhutud peresid. See on moraalne ja sotsiaalne kahju, mida ei saa panna ühte kalkulatsiooni. Kui inimeselt võetakse ära mitte lihtsalt ruutmeetrid, vaid kodutunne ja elukindlus, on tegu päris kahjuga – isegi siis, kui keegi teine sai teises Eesti otsas teistsuguse ebaõigluse osaliseks. Eestis saab olla korraga mitu ülekohut, mida ei lahenda see, et ühte rühma teisele vastandame. Miks Tallinn? Sest see algatus on linna pädevuse piirides. Tallinn ei saa maksta riiklikke kompensatsioone – selle jaoks plaanime eraldi pöördumist Riigikogu poole, sest üldised hüvitise põhimõtted ja rahastus on riigi teema. Tallinn aga saab kohe ja päriselt parandada oma elanike olukorda seal, kus ta on omanik ja üürileandja munitsipaalkorterites. See ei välista maainimeste muresid – lihtsalt see konkreetne lahendus on seotud Tallinna elamufondiga.
Ettepanekud petitsiooni täiendamiseks
Ettepanekud petitsiooni täiendamiseks: 1. Õigus tähtajatule üürilepingule Sisu: Tagada üürnikele, kes ei soovi või ei saa eluruumi välja osta, võimalus muuta senised tähtajalised üürilepingud tähtajatuteks. Põhjendus: See annab inimestele turvatunde ja kodutunde ilma vajaduseta võtta rahalisi kohustusi või laene. 2. Kaitse üüri tõstmise eest Sisu: Kehtestada üüri piirmäär või sooduskoefitsient neile sundüürnikele, kes jätkavad elamist munitsipaalpinnal üüri alusel. Põhjendus: See kaitseb madala sissetulekuga elanikke makseraskuste ja eluasemest ilmajäämise eest olukorras, kus hoone halduskulud võivad kasvada. 3. Elamu sotsiaalse staatuse säilimise garantii Sisu: Tallinna linn peab jääma vastutustundlikuks omanikuks väljaostmata korterite osas ning kaitsma üürnike huve korteriühistutes. Põhjendus: Et üürnikud ei jääks üksi korteriühistute nõuete ees (nt kallid renoveerimistööd), mida linn omanikuna peab aitama kanda. 4. Üüriõiguse pärandamise õigus Sisu: Võimaldada üürnikuga koos elavatel pereliikmetel üürilepingut samadel tingimustel jätkata. Põhjendus: See tagab stabiilsuse ja järjepidevuse omandireformi tõttu kannatada saanud perede järeltulijatele. 5. Müügist saadud tulu reinvesteerimine Sisu: Sätestada, et korterite müügist laekuv tulu suunatakse eranditult Tallinna munitsipaalelamufondi arendamiseks ja uute elamispindade loomiseks. Põhjendus: Et munitsipaalvara vähenemine ei kahjustaks linna võimekust pakkuda sotsiaalset tuge teistele abivajajatele tulevikus.
Aitäh sisukate ja asjalike ettepanekute eest! Jõudsime samuti paljude samade mõteteni. Uuendused said sissekantud.