Raudteetransport vs autotransport vm
a) Täna on teadjamad inimesed, kes on teinud suuremahulisi uurimustöid (mitte ei arva lihtsalt) seisukohal, et kaupade/materjali raudtee transport on sisuliselt hääbumas. Peamisteks veoste artikliteks on suure massi ja mahuga pika maa taha veetavad materjalid. Näiteks diisel, kivisüsi, puit, metall. Lühemate vahemaade puhul (ja Eesti on täies ulatuses lühem maa) on odavam ja efektiivsem kasutada autotransporti. Raudtee transpordi teeb kalliks ja aeganõudvaks laadimised ja laadimisega seotud ladustamine. Eestis sees tuleks veel kõigepealt autodega vedada materjal kõigepealt võimalike raudtee jaamadeni (ehk halvemal juhul oleks Pärnu juures ikka track-trackis kinni ja kummihais üleval). Tegelikkuses ei oleks. Sest see ehitatav BAM ei vii ju kuhugi. Parimal juhul saab 10 aasta pärast sõita ilma ümberistumata või kaupa ümberlaadimata Tallinnast Varssavisse. Seal tuleb ikkagi reisijal ümber istuda ja kaup tuleb ümber laadida. Eesti sisene raudtee peaks olema kõik sama rööpalaiusega, et raudtee võimalusi efektiivselt kasutada. Raudteede korrastamisel saab rongide kiiruse võrreldavaks bussidega ehk vähemalt reisijate vedu võib olla sageli rongiga soodsam kui bussiga. Samuti saab kaubavaguneid kergesti ümber haakida teisele teele sõitva rongi külge. Olen väga nõus, et üliväheste peatustega (kus peatused on asulatest kaugel) ja spetsiifilise rööpalaiusega raudteed ei tohi arendada Eesti majanduse seisukohast. Rääkimata sellest, et sisuliselt see osaliselt (aga halvasti) dubleerib olemas olevat teedevõrgustikku. Oluliselt väiksema kuluga on võimalik muuta olemasolev teedevõrgustik märkimisväärselt paremaks. Rail Balticu ehitamisega tekitatavat kahju loodusele on sõnades ja veel vähem rahas, võimaltu kokku võtta. Ja see kahju on pöördumatu. b) Eesti sõjavägi on öelnud, et sõjatehnika veoks Rail Baltica ei ole sobiv. Eriti sõja tingimustes. Nato on öelnud Rail Balticaga seoses, et tsiviil-taristu arendusse militaar-raha ei paigutata - igaüks võib siit edasi mõelda, kas ja mil määral militaar seltskond kavatseb siis sellist tsiviiltaristud reaalselt kasutada. c) Rail Baltic ei ole kulu ainult ehitamise ajal. Praeguse hinnangu järgi arvab Elron, et ainuüksi Tallinn-Pärnu raudteelõigu ülalpidamise totatsioon oleks igal aastal 50 miljonit (Lätis on arvestuslik puhas-dotatsioon Rail Balticule aastas 250 miljonit eurot). On absurdne ehitada raudteed, mis ei suuda ise enneast üleval pidada ehk millele tuleb kogu selle eluea maksta väga suuri summasid peale ja siis veel maksta selle likvideerimine ka kinni. Enda tagasiteenimisest pole siinkohal mõtet rääkida...