Praegu valib Eesti presidendi Riigikogu ning konsensuse puudumisel valimiskogu. Selline süsteem eemaldab kodanikud ühe kõige olulisema riikliku otsuse tegemisest ning muudab presidendi ametikoha parlamentaarsete kokkulepete ja poliitiliste intriigide tulemuseks, mitte rahva otseseks tahteavalduseks.

Samas on president riigi sümbol, kogu rahva esindaja ning põhiseaduse garant. On loogiline ja õiglane, et seda ametikohta täidab isik, kes on saanud otsese usaldusmandaadi Eesti Vabariigi kodanikelt.

Avaliku arvamuse küsitluste kohaselt usaldab Eesti praegust presidenti Alar Karist ligikaudu 70% elanikest. Samal ajal on usaldus valitsuse ja Riigikogu vastu oluliselt madalam - alla 40%. Sellest hoolimata on suure tõenäosusega olukord selline, kus kõrge rahva usaldusega president ei jätka teist ametiaega, samas kui Riigikogu ja valitsus, mille usaldustase on märgatavalt madalam, jätkavad oma tegevust ilma kodanike otsese heakskiiduta.

See loob ilmse demokraatliku paradoksi: institutsioon, mida ühiskond kõige enam usaldab, ei sõltu tegelikkuses rahva tahtest, samal ajal kui vähem usaldatud institutsioonidel säilib otsustav mõju.

Kui president valitaks rahva poolt otse, oleks Alar Karisel reaalne võimalus saada rahva toetusel tagasi valituks teiseks ametiajaks. Praeguse süsteemi korral määrab presidendi lõpliku valiku aga mitte rahva usaldus, vaid poliitilised kokkulepped ja intriigid.

Oluline on märkida, et otseste presidendivalimiste idee pole Eestile uus. Endised Eesti presidendid Lennart Meri ja Arnold Rüütel on seda algatust mitmel korral avalikult toetanud.

Soome, riik, mille poliitiline kultuur ja demokraatlikud traditsioonid on Eestile lähedased, valib oma presidendi otsestel rahvavalimistel. See mudel ei nõrgesta parlamentaarset demokraatiat, vaid vastupidi - tugevdab presidendi legitiimsust ning muudab riigipea kogu ühiskonda ühendavaks figuuriks. Soome kogemus näitab selgelt, et presidendi otsevalimised toimivad edukalt parlamentaarses vabariigis ning neid saab edukalt rakendada ka Eestis.

Meie nõuame:

• algatada põhiseaduslikud muudatused, mille eesmärk on Eesti Vabariigi presidendi otsevalimiste kehtestamine;
• tagada läbipaistev, arusaadav ja demokraatlik riigipea valimise kord.