Eesti peab ise otsustama oma pere- ja väärtuspoliitika üle!
Istanbuli konventsioon, mida reklaamitakse vägivalla ennetamise lepinguna, on tegelikkuses muudetud äärmusideoloogia tööriistaks, mis surub peale ebanormaalseid soo- ja väärtuskäsitlusi.
Konventsioon ahistab meie ühiskonna ja haridusasutuste vabadust kujundada õpetuslikke ja kultuurilisi põhimõtteid vastavalt eesti rahva traditsioonilistele moraalsetele arusaamadele.
Nõuame, et Eesti astuks välja Istanbuli konventsioonist, et taastada oma suverääne õigus kujundada poliitikaid, mis toetavad perekonda, rahvuskultuuri ja tervemõistuslikke väärtusi!
Eesti liitus Istanbuli konventsiooniga selgitusega, et nii saab paremini kaitsta naisi ja peresid vägivalla eest. Mitmed räiged Eesti avalikkust hiljuti šokeerinud vägivallajuhtumid (näiteks Pihlakodu eakate massivägistamine, Tapja-Tarmo vabaduses viibimine hoolimata oma naise korduvast noaga ründamisest) kinnitavad, et nimetatud eesmärk on õige ja hädavajalik. Eesti osalus nimetatud konventsioonis ei ole aga mingilgi moel aidanud vähendada tegelikku naistevastast vägivalda. Saame ka naaberriikide näidete põhjal kinnitada, et Istanbuli konventsioonist on naistevastase vägivalla vastases võitluses vähe kasu. Nii Rootsi kui Saksamaa on konventsiooni osalised, moslemigängide kohalike naiste grupivägistamised neis riikides on aga massilised. Selle asemel on konventsioonist praktikas saanud ideoloogiline raamistik, mille kaudu surutakse meile peale äärmuslikke väärtusi nagu näiteks sotsiaalse soo käsitlusi, mis ei ole kooskõlas Eesti põhiseaduse, rahvusliku identiteedi ega traditsiooniliste peremudelitega.
Selle tulemusena on riiklik poliitika ja haridussüsteem sattunud tugeva surve alla võtta üle nn „sootundlikud“ põhimõtted, mis lõhestavad ühiskonda ja õõnestavad meie vabadust ise otsustada, kuidas kasvatada oma lapsi ja korraldada pereelu. Meie õpikutesse on ilmunud ebateaduslikud õpetused mitmekümnest erinevast soost. Samal ajal on tegelik töö vägivalla ennetamisel ja ohvrite abistamisel jäänud tagaplaanile. Tänane valitsus kärbib naiste varjupaikade rahastust ja nõustamise kättesaadavust. Samas paneb konventsioon riigile kohustuse rahastada homo- ja transideoloogiat edendavaid ettevõtmisi ja organisatsioone, mida Eestis tehaksegi miljonite eurode eest.
Me ei nõustu sellega, et Eesti seadusandlust ja haridust suunavad globalistlikud organisatsioonid ja ideoloogilised survegrupid. Eestis on juba ammu enne konventsiooniga liitumist kehtestatud kõik vajalikud seadused pere- ja naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks. Neid seadusi tuleb täitma hakata! Me ei vaja selleks välislepinguid võõra ideoloogia ja äärmuslike organisatsioonide kohustuslikuks tegemiseks.
Eesti peab denonsseerima ehk lõpetama oma osaluse Istanbuli konventsioonis ning taastama oma suveräänsuse hariduse-, väärtus- ja perepoliitika kujundamisel.
Soovime, et Vabariigi Valitsus algataks ametliku menetluse Eesti väljaastumiseks Istanbuli konventsioonist. See samm annaks meile võimaluse kujundada oma poliitikaid ja hariduselu ilma välise ideoloogilise surve ja kohustuseta järgida võõraid soo- ja väärtuskäsitlusi.
Eesti peab kaitsma oma naisi ja peresid vägivalla eest omaenda seadusi tõhusamalt rakendades.
Nõuame, et Riigikogu ja valitsus lõpetaksid Eesti osaluse Istanbuli konventsioonis ning taastaksid riigi õiguse ise otsustada oma pere- ja väärtuspoliitika üle!
Riik kui häbiplekk
Me peaks riigi ja rahvusena võtma eeskuju Brittidest. Minema tānavatele ikka suurte suurte rahvamassidena,nii et politseil poleks vòimalustki. Samuti sooviks näha seda kui mõni mundris sõjavāelane selle sõnavabaduspolitseiniku paika paneks. Oma mundrit häbistavad politseinikud,kes teevad oma tööd suude vaigistamiseks. Need mendid ei vääri oma vormi,oma auastet ,ega üleüldse midagi,kes astuvad oma maa ja rahva vastu,et vaigistada tõde
täpsustus
Kas saaks lisada selgitusse konkreetse punkti konvensioonist, mis "paneb riigile kohustuse rahastada homo- ja transideoloogiat edendavaid ettevõtmisi", seda lihtsal viisil igaüks ei pruugi leida (https://rm.coe.int/1680462531) Täpne viide suurendaks algatuse tõsiseltvõetavust.
Naistevihkajad
Väga kurvastav on näha, et Eestis on nii palju misogüüne ja löögivendu, kelle suur unistus on, et Eestis oleks naised veel vähem kaitstud. Teil kõigil peaks olema häbi, te pole mingid rahvuslased, te olete Eesti vastu.
Väidan, et antud dokument kaitseb meeste õigusi naisi peksta. Et mitte jääda paljasõnaliseks, toon kinnituseks konkreetsed punktid konventsioonist. Selguse huvides heidan ebaolulise sõnadevahu kõrvale. Artikkel 4 3. Konventsiooni võrdõiguslikuse sätted rakenduvad naistele sõltumata: A) naise bioloogilisest soost B) naise sotsiaalsest soost / gender/ C) naise sotsiaalse soo identiteedist / gender identity/ - Nendel punktidele toetudes väidan, et mehele kes määratleb end sotsiaalselt naisena peab olema tagatud võimalus spordis võistelda naiste kategoorias. Näiteks poksiringis peksta naistel kulm rulli. Tõestage vastupidist. Aga ilma sildi- või loosungikleepimiseta. Toetudes dokumendi tekstile.
Jääb arusaamatuks
keda või mida Konventsioon peab naisteks. Esimesle lehel on kohe disclaimer: Konventsioon ei lähtu bioloogilisest soost (sex) vaid sotsiaalsest soost (gender). Häiris, ka,et Konventsioon oli liialt keskendundud vaid ühele genderile (sotsiaalselt konstrueeritud soole) ignoreerides kõiki teisi.
Termin „sugupool“ moonutab Istanbuli konventsiooni tähendust
Tere! Soovin juhtida tähelepanu terminoloogilisele probleemile, mis puudutab sõna gender tõlkimist eesti keelde ametlikes dokumentides. Näiteks Istanbuli konventsiooni eesti tõlkes kasutatakse mõistet „sugupool“ tähenduses, millega konventsioonis viidatakse sotsiaalselt konstrueeritud rollidele ja käitumisviisidele („c. sugupool – sotsiaalselt konstrueeritud rollid, käitumine, tegevused ja omadused…”). Sõna „sugupool“ seostub eesti keeles valdavalt bioloogilise sooga, mistõttu võib see vaste olla eksitav ning jätta mulje, et jutt käib bioloogilisest nähtusest, kuigi originaaltekst rõhutab just sotsiaalset ja kultuurilist mõõdet (gender). Sellel segadusel on ka praktilised tagajärjed: avalikus arutelus kasutatakse sõna „sugupool“ sageli bioloogilise soo tähenduses, mistõttu konventsiooni sätteid tõlgendatakse valesti. Terminoloogiline ebatäpsus on kaasa aidanud arusaamatusetele ning olnud üheks argumendiks allkirjade kogumisel Eesti võimaliku Istanbuli konventsioonist väljumise toetuseks. Küsimus ei puuduta üksnes seda konkreetset tõlkevalikut, vaid laiemat probleemi: eesti keeles napib selget ja üldtunnustatud neutraalset vastet, mis väljendaks gender’i sotsiaalset tähendust ilma bioloogilist komponenti sisse toomata. Seetõttu võib „sugupool“ kontekstis, kus rõhk on sotsiaalsel konstrueeritusel, lugejat eksitada.