Kutsume Riigikogu looma üleriigilist toetust, et riik kataks 100% lasteaias ja sõimerühmas pakutava toidu ning 40% kohatasu kulust, vähendades perede koormust ja tagades lastele võrdsed võimalused üle Eesti.
Praegu maksavad vanemad suure osa oma eelarvest lasteaia kohatasu ja toiduraha eest, samal ajal kui koolilapsed ja isegi kinnipeetavad saavad oma toidu tasuta. See tekitab selgelt ebavõrdse olukorra: nooremad lapsed, kes vajavad kõige rohkem hoolt ja tähelepanu, peavad oma perede rahakoti kaudu maksma, samal ajal kui vanemad lapsed või vangid saavad kõik vajaliku riigi kulul.
Lasteaiaaeg on lapse arengu ja sotsiaalsete oskuste kujunemise seisukohalt äärmiselt oluline. Toit on osa lapse igapäevasest heaolust, tagades tervisliku kasvu ja keskendumisvõime mängus, õppimises ja sotsialiseerumises. Kui lapsed peavad maksma toidu ja hoolduse eest oma perede rahaga, võib see mõjutada nii nende igapäevast heaolu kui ka pere majanduslikku olukorda.
Lisaks tekitab praegune kord vanemates tunde, et ühiskond väärtustab vanemaid lapsi või teatud grupi inimesi rohkem kui kõige väiksemaid lapsi, kes vajavad kõige rohkem tuge. Selline süsteem võib suurendada sotsiaalset ebavõrdsust ning panna pered ebamugavasse olukorda, kus nad peavad otsustama, kuidas jagada piiratud ressursse toidu, kohatasu ja muude elamiskulude vahel.
!!!Soovime samas tunnustada ja tänada kõiki õpetajaid, lasteaedade töötajaid ja riiki, kes igapäevaselt annavad endast parima laste heaolu nimel, hoides lasteaedu toimivatena ja pakkudes lastele hoolitsust ning haridust.
Palume kehtestada riiklik kord, mille järgi:
- Riik katab 100% lasteaia toidukuludest kõigi laste eest, kes käivad Eesti omavalitsuste lasteaedades.
- Riik katab vähemalt 40% lasteaia kohatasust, vähendades lapsevanemate rahalist koormust ja tagades võrdsed võimalused kõigile lastele.
Selline lahendus tagaks, et kõik lapsed saavad tasakaalustatud ja tervisliku toidu, sõltumata pere majanduslikust olukorrast, ning vähendaks sotsiaalset ebavõrdsust, kus praegu saavad tasuta toidu ainult koolilapsed ja kinnipeetavad.
ebaõiglane?
Jätame vangid siit kohe kõrvale, see ei´puutu siia ja neil on ju keelatud palgatööd teha, et nad saaks endale elatist teenida. See on teine teema. Sedasorti algatuste üks olulisemaid printsiipe peaks olema see, et ühe ebaõigluse vähendamine ei tohtiks teist ebaõiglust tekitada. Selle ettepaneku oluline osa on see, et koolis peavad käima kõik lapsed, lasteaias mitte. Kui nüüd lasteaias söögiraha riigi poolt kinni maksta, tekitab see ebaõiglust nende vanemate suhtes, kes ei taha või ei saa oma lapsi lasteaeda panna. Nemad peavad oma laste söögiraha ikka ise kinni maksma. Normaalne alternatiiv oleks siis tõsta ja tasuda kõigile lastele ühesugust riigipoolset toetust ning jätta vanema(te) otsustada, kuidas seda kõige otstarbekam kasutada on. Segadust tekitab veel see, miks soovib ettepanek toetada ainult Eesti omavalitsuste lasteaedu aga mitte eralasteaedu. Samuti jääb seda lugedes arusaamatuks, mis taksitaks pärast sellise ettepaneku läbiminekut lasteaia kohatasude tõusu 67%, mille tulemusel riik tasub uuest summast 40% ja vanematele jääb tasuda endiselt sama summa.
Väga oluline teema, mis vajab nii sotsiaalset kui ka finantsilist läbimõtlemist
Pean algatuse eesmärki väga tänuväärseks, sest see tõstab esile probleemi, millest räägitakse ühiskonnas üllatavalt vähe – nimelt seda, et kõige väiksemate laste pered kannavad praegu märgatavalt suuremat rahalist koormust kui vanemate laste vanemad. On tõsi, et koolitoit on kõigile tasuta ja seda peetakse elementaarseks, kuid lasteaialaste puhul lähtutakse endiselt põhimõttest, et lapsevanemad peavad suure osa kulust ise katma. See loob olukorra, kus kahe- või kolmelapselised pered võivad igakuiselt maksta lasteaia kuludele sadu eurosid ja see mõjutab otseselt nii pere toimetulekut kui ka laste valikuid. Toonitaksin ka algatuses välja toodud võrdlust olukorraga kinnipeetavate puhul – kuigi see on emotsionaalselt tundlik teema, näitab see hästi, kui ebaühtlaselt riik praegu erinevatele elanikkonnagruppidele toetust jagab. Lasteaias käiv laps, kelle areng põhineb igapäevasel hoolitsusel, toidul ja sotsialisatsioonil, on kindlasti vähemalt sama väärtuslik kui koolilaps või vang, seega on praegune süsteem selgelt ebaproportsionaalne. Küll aga arvan, et algatus võiks täpsemalt selgitada ka majanduslikku poolt – näiteks seda, kas 100% toidukulu katmine tähendab omavalitsuste koormuse ülevõtmist riigi poolt või uue toetusskeemi loomist paralleelselt olemasolevaga. Samuti oleks kasulik hinnata, kuidas selline muudatus mõjutaks omavalitsuste eelarvestamist ja millised kulud kanduksid riigieelarvesse. Olen ideega sisuliselt nõus, kuid selle elluviimiseks oleks vaja läbi mõelda rahastusmehhanism, mis oleks stabiilne nii majanduslikult heal kui ka halval ajal. Selge rahastamisloogika tõstaks algatuse usaldusväärsust ja teeks selle poliitiliselt realistlikumaks.