Väga oluline teema, mis vajab nii sotsiaalset kui ka finantsilist läbimõtlemist
Pean algatuse eesmärki väga tänuväärseks, sest see tõstab esile probleemi, millest räägitakse ühiskonnas üllatavalt vähe – nimelt seda, et kõige väiksemate laste pered kannavad praegu märgatavalt suuremat rahalist koormust kui vanemate laste vanemad. On tõsi, et koolitoit on kõigile tasuta ja seda peetakse elementaarseks, kuid lasteaialaste puhul lähtutakse endiselt põhimõttest, et lapsevanemad peavad suure osa kulust ise katma. See loob olukorra, kus kahe- või kolmelapselised pered võivad igakuiselt maksta lasteaia kuludele sadu eurosid ja see mõjutab otseselt nii pere toimetulekut kui ka laste valikuid. Toonitaksin ka algatuses välja toodud võrdlust olukorraga kinnipeetavate puhul – kuigi see on emotsionaalselt tundlik teema, näitab see hästi, kui ebaühtlaselt riik praegu erinevatele elanikkonnagruppidele toetust jagab. Lasteaias käiv laps, kelle areng põhineb igapäevasel hoolitsusel, toidul ja sotsialisatsioonil, on kindlasti vähemalt sama väärtuslik kui koolilaps või vang, seega on praegune süsteem selgelt ebaproportsionaalne. Küll aga arvan, et algatus võiks täpsemalt selgitada ka majanduslikku poolt – näiteks seda, kas 100% toidukulu katmine tähendab omavalitsuste koormuse ülevõtmist riigi poolt või uue toetusskeemi loomist paralleelselt olemasolevaga. Samuti oleks kasulik hinnata, kuidas selline muudatus mõjutaks omavalitsuste eelarvestamist ja millised kulud kanduksid riigieelarvesse. Olen ideega sisuliselt nõus, kuid selle elluviimiseks oleks vaja läbi mõelda rahastusmehhanism, mis oleks stabiilne nii majanduslikult heal kui ka halval ajal. Selge rahastamisloogika tõstaks algatuse usaldusväärsust ja teeks selle poliitiliselt realistlikumaks.