Sõjaline oht: Venemaa kasutab 6-meremiilise rahvusvahelise koridori oma sõjalaevastiku vaba liikumiseks Läänemeres, toetades agressiooni Ukraina vastu. Vene sõjalaevad saavad vabalt manööverdada ilma Eesti või Soome kontrolli alla kuulumata. 2025. aastal rikkusid Vene hävitajad Su-35 Eesti õhuruumi, kaitstes oma "varjuloodi" tankereid.

"Varjuloodi" probleem: Sanktsioonidele alluvad Vene naftatankerid kasutavad koridori, ohustades Läänemere keskkonda. Paljudel puudub kehtiv lipuriigi registreering ja korralik kindlustus. Venemaa kaitseb neid laevu sõjaväelennukitega.

Õhuruumi rikkumised: Territoriaalvete taastamine annaks Eestile õiguse keelata Vene sõjalennukite ülelende oma mereala kohal, vähendades õhuruumirikkumisi ja provokatsioone.

Infrastruktuuri ohud: Balticconnector'i ja teiste veealuste kaablite kahjustamised näitavad, et praegune süsteem ei taga piisavat kontrolli strateegiliste objektide üle.

Konstitutsioonilise põhimõtte rikkumine: PS § 2 järgi on territoriaalveed "lahutamatu ja jagamatu terviku" osa. Vabatahtlik loobumine täielikest territoriaalvetest nõrgendab Eesti suveräänsust.

1. Kokkuleppe lõpetamine Võtta vastu seadus 1993-1994 kokkuleppe denonseerimiseks 12-kuulise etteteatamisega Soomele, nagu lepingus ette nähtud.

2. Täieliku merepiiri taastamine Kehtestada Eesti territoriaalveed ulatusega 12 meremiili UNCLOS artikli 3 kohaselt kogu Eesti rannajoonelt, sealhulgas Soome lahe suunas.

3. Automaatne ühendamine Soome territoriaalvetega Soome ei loobunud oma täielikest territoriaalvetest – nad piirdasid neid ainult keskosas, jättes vähemalt 3 meremiili medianioonest. Eesti taastatud territoriaalveed ühenduvad automaatselt Soome olemasolevate territoriaalvetega paljudes kohtades (eriti lääne- ja idaosas), kus lahe laius on vähem kui 24 meremiili. See tähendab, et rahvusvaheline koridor kaob osaliselt isegi ilma Soome nõusolekuta.

4. Tugevam mere- ja õhukontroll Rakendada kõigile välisriikide laevadele, eriti sõjalaevadele:

• Kohustuslik 48-tunnine eelnev teavitamine
• Dokumentide kontrolli nõue (kehtiv lipp, kindlustus)
• Õigus keelata läbisõit julgeolekuohtude korral
• Keeld sõjalennukite ülelendudeks territoriaalvete kohal

5. Õiguslik selgus UNCLOS raamistikus Soome laht EI ühenda kaht erinevat merd (ühendab Läänemerd Läänemerrega), mistõttu ei kvalifitseeru UNCLOS artikli 37 alusel "rahvusvaheliseks väinaks". See tähendab, et Venemaal PUUDUB õigus nõuda "takistamatud läbipääsu" (transit passage) ning kehtib ainult "rahumeelse läbipääsu" režiim koos kõigi piirangutega.

6. Koordineerimine Soomega Pakkuda Soomele ühist algatust täieliku merepiiri taastamiseks, tugevdades mõlema riigi positsiooni ja likvideerides rahvusvahelise koridori täielikult.

Praktiline mõju: Isegi ühepoolne samm annab tulemusi:

• Rahvusvaheline koridor väheneb märkimisväärselt
• Parem kontroll "varjuloodi" üle paljudes piirkondades
• Väiksem maneuveerimisruum Vene sõjalaevastikule
• Tugevam lähtepositsioon läbirääkimisteks Soomega

Õiguslik alus:

• UNCLOS artikkel 3 tagab iga riigi suveräänse õiguse 12-meremiilisele territoriaalmerele
• UNCLOS artikkel 37 EI kehti Soome lahe kohta
• Eesti territoriaalvete taastamiseks EI OLE vaja nõusolekut ei Soomelt, ei kolmandatelt riikidelt ega ka ÜROlt või Rahvusvaheliselt Merendusorganisatsioonilt. Vastavalt UNCLOSile määrab iga rannikuriik oma territoriaalveed iseseisvalt; ühepoolne otsus ja vastav teavitamine on täielikult kehtivad ning ei vaja teiste riikide või organisatsioonide heakskiitu.

Järeldus: Eesti julgeolek ei tohi sõltuda 30 aastat tagasi sõlmitud kokkuleppest. Isegi ühepoolne samm toob märkimisväärse tulemuse ja näitab teistele riikidele, et Eesti kaitseb oma suveräänsust aktiivselt.