Ühekordsed e-sigaretid levivad kiiresti, sest maitsete rohkus meelitab nii noori kui vanu ja kõrge nikotiinisisaldus tekitab sõltuvust. Samal ajal reostavad need seadmed keskkonda akude, plastiku ja raskmetallidega ning ohustavad laste ja noorte tervist.
Miks on ühekordsed e-sigaretid ohtlikud?
Terviserisk noortele – värvilised pakendid, madal hind ja magusad maitsed muudavad ühekordsed e-sigaretid atraktiivseks lastele ja noortele ning hoolimata kehtivatest piirangutest on need praegu alaealistele kergesti kättesaadavad. Tervishoiule avalduv pikaajaline mõju on murettekitav, kuna nikotiinisõltuvuse levik noorte seas tähendab tulevikus suuremat koormust kogu ühiskonnale. Kui noored jäävad nikotiinist sõltuvusse, kasvab tulevikus oluliselt südame- ja kopsuhaiguste arv. See ei puuduta ainult nende tervist, vaid tähendab ka rohkem patsiente haiglates, suuremaid kulusid tervishoiusüsteemile (ehk maksumaksjatele) ja töövõime langust kogu ühiskonnas.
Elektroonikajäätmed on keskkonnaprobleem – keskmiselt 600 tõmbe järel muutub ühekordne e-sigaret elektroonikajäätmeks, mida on keelatud visata tavaprügi hulka, kuid mis sellegipoolest sageli ohtlike jäätmete kogumiskasti ei jõua. Olmeprügi sekka sattunud e-sigarett võib süttida ja põhjustada prügikasti, jäätmeveoki või isegi prügila põlengu. Suur osa kasutatud seadmetest satub loodusesse, kus need lagunevad aeglaselt ja eraldavad plastiosakesi, raskemetalle ning liitiumit. Need ained võivad imbuda maapinda ja jõuda põhjavette, mürgitada pinnast ja veekogusid ning ohustada nii elusloodust kui ka inimeste tervist.
Ressursside raiskamine – ühekordsed e-sigaretid sisaldavad liitiumi, koobaltit, mangaani ja niklit – väärtuslikke toormaterjale, mida kasutatakse laialdaselt pea kõikides elektroonikaseadmetes, alates nutitelefonidest ja lõpetades elektriautodega. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud toodetes on see väärtusliku materjali raiskamine – kümme ära visatud e-sigaretti sisaldavad neid aineid juba nii palju, kui on vaja ühe nutitelefoni aku jaoks.
Meie ettepanek on keelustada Eestis ühekordsed e-sigaretid.
Keeld tähendab, et ettevõtetel on keelatud müüa ühekordseid sigarette nii füüsilistes kui ka veebipoodides, samas jäävad turule alles korduskasutatavad ja täidetavad e-sigaretid, mida on võimalik reguleerida rangemalt ning mille keskkonnamõju on väiksem.
Ühekordsete e-sigarettide keelustamine vähendab nende poolt tekitatavat keskkonnakahju ning laste ja noorte hulka, kes tarbivad e-sigarette. Keelustamine on oluline nii keskkonna kui rahvatervise jaoks.
2021/2022. õppeaasta Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu järgi on igapäevaselt nikotiinitooted kasutavate alaealiste osakaal tõusuteel ning e-sigaretid on muutunud noorte seas kõige levinumaks nikotiinitooteks. Ühekordsed seadmed on atraktiivsed oma madalama hinna, magusate maitsete ja lihtsalt peidetava kuju tõttu, meelitades suitsetamise juurde uusi alaealisi.
Kuigi Eestis ei tohi e-sigareti nikotiiniga ega nikotiinita vedelik sisaldada maitse- ega lõhnaaineid, välja arvatud tubaka ning mentooli maitse ja lõhn, võib eraldi müüa e-sigaretti ja seda magusaks muutvat maitse- ja lõhnaainet. Samuti saab neid osta posti teel, sest vahelejäämise tõenäosus on väike. Uuringud e-sigaretiga kaasnevate tervisemõjude kohta on aga leidnud, et just lõhna- ja maitseainete sissehingamisel on suur mõju (loe rohkem näiteks siit ja siit).
Ühekordsed e-sigaretid sisaldavad sageli ka väga suures koguses nikotiini – ühe tavapärases 2 ml mõõdus e-sigareti vedeliku tarvitamine võrdub 2 paki ehk 40 tavasigareti suitsetamisega – ning võivad põhjustada kiiret ja tugevat sõltuvust. Rahvusvahelised uuringud (nt see Soome ja Suurbritannia ühisuuring) kinnitavad, et nikotiinisõltuvus varajases eas suurendab riski hilisemate terviseprobleemide, sh südame- ja kopsuhaiguste tekkeks.
Ühekordsed e-sigaretid on elektroonikaseadmed, mis sisaldavad liitiumakusid, raskemetalle ja plastikut. Kuna neid ei saa taaskasutada ega ümber töödelda tavaprügi hulgas, satuvad nad sageli loodusesse või prügilatesse, kus põhjustavad pikaajalist keskkonnakahju. Euroopa Komisjoni hinnangul tekitavad ühekordsed e-sigaretid igal aastal miljoneid tonne plasti- ja elektroonikajäätmeid.
Mitmed riigid, sealhulgas Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia ja Austraalia, on juba astunud samme ühekordsete e-sigarettide keelustamiseks just tervise- ja keskkonnakaalutlustel. Austraalia eeskuju näitab, et vaid üks aasta pärast ühekordsete e-sigarettide keelustamist langes nende tarvitamine 14–17-aastaste seas 17,5%-lt 14,6%-le ning üle 15-aastaste seas vähenes tarvitamine enam kui kolmandiku võrra.
Soovime, et Eestis keelustatakse ühekordsed e-sigaretid hiljemalt 2027. aastast.
Ühekordsete e-sigarettide keelustamine vähendaks alaealiste nikotiinitoodete tarvitamist, hoiaks keskkonda ja looks Eestis eeskujuliku ning tervist väärtustava seadusandluse.
Lisainfo
Loe rohkem e-sigarettide tervist kahjustava mõju kohta Tervise Arengu Instituudi kodulehelt: https://www.tubakainfo.ee/mis-on-sigaretis/e-sigaret/
Loe rohkem ühekordsete e-sigarettide keskkonnamõju kohta Eesti Rohelise Liikumise kodulehelt: https://roheline.ee/uhekordsete-e-sigarettide-keskkonnamoju/
Algatajad: Liina Jürgel ehk muusik Linalakk MTÜ Eesti Roheline Liikumine