Eestis puudub rahval reaalne võimalus seadusandlust mõjutada.
Rahvale Põhiseadusega antud õigus algatada rahvahääletus on ainult õigus ja praeguste seaduste kohaselt ei saa see realiseeruda. 1. Põhiseadus §1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. 2. Põhiseadus § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. Riigikogus võivad rahvaesindajad algatada rahvahääletuse vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. § 128. Rahvahääletuse algatamine (1) Rahvahääletuse algatamise õigus seaduseelnõu vastuvõtmiseks või muu riigieluküsimuse otsustamiseks on: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil. Meile jääb arusaamatuks selle seaduse realiseerumise võimalus, sest rahvaesindajatele antud õigus algatada rahvahääletus jääbki ainult õiguseks kunas kehtib; Rahvahääletuse seadus, milles §8 lg 1 järgselt; Rahvahääletust ei toimu, kui; p 1 kohaselt Riigikohus tühistab Riigikogu otsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta; siit järeldame, et Riigikohus on kõrgemal kui Riigikogu ja siit omakorda järeldub, et tegelikult kõrgeima riigivõimu kandja on riigikohus. Järeldus; 1. Rahvahääletuse algatamise õiguse küsimuses ei ole rahvas kõrgeima riigivõimu kandja. Vastuolu Põhiseadus §1 2. Rahvas ei saa teostada kõrgeimat riigivõimu rahvahääletuse kaudu. Vastuolu Põhiseadus §56
P.S. E - hääl läheb justkui musta auku, kus tema teekonda teab ainult programmeerija. Kui aega on, siis tutvuge ja toetage. Lõpetage e-hääletamine - vastuolu rahvusvahelise õigusega, EV Põhiseadusega.
Olen nõus, et praegune süsteem jätab rahvahääletuse algatamise mehhanismi väga kitsalt Riigikogu pädevusse ning see tekitab tunde, et rahval puudub sisuline võimalus seadusandlust mõjutada. Samas ei tähenda Riigikohtu roll otsuste kontrollimisel seda, et kohus oleks „kõrgeim riigivõimu kandja“. Riigikohtu ülesanne on tagada põhiseaduslikkuse järelevalve – ehk kontrollida, kas Riigikogu tegevus on kooskõlas Põhiseadusega. See on osa võimude lahususe põhimõttest, mitte rahva võimu piiramine. Arvan, et probleem ei seisne niivõrd Riigikohtu volitustes, vaid selles, et rahvahääletuse algatamise õigus ei ole rahvale endale kättesaadav. Siin võibki arutleda, kas oleks vajalik uus mudel, mis annaks rahvale reaalse võimaluse protsessi algatada, samal ajal säilitades põhiseaduslikud tasakaalumehhanismid.