Omastehooldajate palk

Ly Kokla,
56 allkirja
Uus Eakus

Omastehooldajate palk



Ettepanek

Kehtestada omastehooldajate palk, mida makstakse inimestele, kes hooldavad kodus oma pereliiget ning ei saa seetõttu tööl käia. Palga saamise eelduseks on väljaõpe (koolitus) ja kaasnev kontroll (spetsialistide kohustuslik visiit, omastehooldaja litsents jms), sest riik peab tagama, et hooldatavale oleks tagatud tema olukorda silmas pidades kvaliteetne hooldus.
Omastehooldaja palka võiks maksta näiteks hoolduskindlustuse kuludest. Hoolduskindlustuse loomine oli üks uue eakuse rahvakogule laekunud ideedest (vt siit https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/6b8e7472-897a-430f-955a-0726f3c717a5 )
Alternatiivina kaaluda ka võimalust, et omaste hooldamisega tehtud kuludele ei kohaldataks tulumaksu.


Põhjendus

Kuigi põhiseaduse  kohaselt peab riik tagama abi nii vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse kui  ka puuduse korral, siis § 27 kohaselt peab perekond hoolitsema oma  abivajavate liikmete eest. Arvestades üha väheneva sündimusega, väheneb perekonna roll ja võimalused oma liikmete eest hoolitsemisel. Seega peab  suurenema riigi, omavalitsuste ja inimeste endi roll.
See tähendab, et  tööealisena peavad inimesed planeerima seda, kes ja kuidas hoolitseb nende  eest vanadushapruses. 
Tihti vajab hooldatav järelvalvet, hooldust 24/7/365, kus hooldajal polegi  võimalik tööl käia. Ei saa ka koju jääda omast/omakseid hooldama. Eesti keskmise palga juures ei ole võimalik omast ka hooldekodusse panna, kus peale kalli kohatasu on veel pikad järjekorrad. Juba praegu maksab koht hooldekodus rohkem kui on keskmine vanaduspension. See tähendab, et vanadushapra pereliikme eest hoolitsemisel langeb perekonnale ebamõistlikult suur koormus. Kui arvestada oodatava eluea tõusu ja sellega, et üha rohkem inimesi elab kõrge eani, on selle kohustuse panemine ainult isikule endale, perekonnale, omavalitsusele või riigile keeruline. Täiskasvanute hoolekandeteenust saanute arv aastatel 2006–2015 on kasvanud 50% võrra. Lisaks need, keda hooldatakse kodus pereliikmete poolt.
Mitmes Euroopas riigis on  võimalik omastehooldajaid toetada. Saksamaal näiteks rajati 1995. aastal kohustuslik hoolduskindlustus, mis on sotsiaalkindlustussüsteemi üks sammas. Seal hüvitatakse hooldusvajaduse tekkimisel inimese kulud kuni teatud piirini. Kusjuures kui abivajaja elab oma kodus, katab kindlustus koduhoolduse ja  kodu ümber kohandamise kulud.
Ühendkuningriigis  toetatakse career allowance meetmega  neid, kes vähemalt 35 tundi nädalas hoolitsevad puudega või eaka eest, ei saa määratud summast suuremat sissetulekut ja kes samaaegselt ei õpi. 
Kui pere teeb kulusid omaste institutsionaalseks hooldamiseks, siis nendelt kuludelt (teatud ulatuses) tulumaksu tagastamine, aitaks perekondadel leevendada või vältida majanduslikku kitsikust, mis niivõrd suurte kulude katmine kaasa tooks. Sellisel juhul jääb küll perekonnale hoolduskohustus alles, kuid riik aitab selle soodustsuega neid kohutusi täita.


Anna sellele algatusele oma allkiri!

Allkirjastada saad ID-kaardi või mobiil-ID-ga. Ennast identifitseerimata ei saa algatusele häält anda.

ID-card

Mobile ID

Kas tahad selle algatuse edasise käekäiguga kursis olla?

Kommentaarid

  1. Indrek Saar

    mitte ainult

    Millegipärast on ettepanekus käsitletud ainult vananemisega seotud hooldamist. Nagu vanus oleks ise mingi probleem. Tegelikult on probleemid tingitud tervisest ja need võivad alguse saada juba inimese sünnist. Ehk käsitletud peaks saama kõik omastehooldajad, ka need kümned tuhanded, kes hooldavad kodudes oma erivajadusega ja tihti suure hooldusvajadusega lapsi.

    1. Heiki King

      mis kuradi totrus

      kas omastehooldajal tõesti peab olema kirurgi psühhiaatri ja paljude teiste alade haridus et hooldada oma vanema mehe/naise lapse eest hoolt kanda see ju ülim totrus ma olen sügava puudega inimene ja ma tõesti ei vaja et mu hooldaja olex psühhiaater kirurg autojuht ooperilaulja jne ühes isikus

      1. Marianna Older

        üldine

        peaks kehtima igas vanuses hooldatavate suhtes ja kontrollida ju võib, aga hooldajad on siianin ise seda vabatahtlikult teinud- käinud inkotoas konsulteerimas jne. Pigem peaks see õpe olema sealjuures tasuta võimalus ennast sellel alal vajadusel täiendada. Ja hooldaja töö peaks aevestatama tööstaazi hulka.