Lapse sünd toob perele rõõmu kõrval märkimisväärseid väljaminekuid. Turvahäll, lapsevoodi, vanker, riided ja hooldusvahendid on vajalikud juba esimestel elukuudel. Väikese sissetulekuga perele on iga euro oluline abi.

Valga valla sünnitoetus on praegu kokku 530 eurot: 330 eurot lapse sünni järel, 100 eurot pooleteiseaastaseks ja 100 eurot kolmeaastaseks saamisel. Näiteks Võru linnas ning Võru, Põlva, Kanepi ja Rõuge vallas on sünnitoetus juba 1000 eurot. Maksmise tingimused erinevad, kuid Valga perede vajadused ei ole väiksemad.

Valga valla keskmine brutokuupalk oli 2026. aasta teises kvartalis 1621 eurot, Eesti keskmine 2243 eurot. Need töökoha asukoha järgi arvestatud näitajad osutavad suurele palgaerinevusele. Lapse sünniga seotud väljaminekud tuleb aga katta ka väiksema sissetulekuga peredel.

Samal ajal väheneb sündide arv. Vallavalitsuse esitatud rahvastikuregistri andmetel sündis Valga vallas 2018. aastal 131 last, 2025. aastal vaid 67 – ligi poole vähem. Sünnitoetus üksi seda suundumust ei muuda, kuid aitab peredel toime tulla ja näitab, et vald väärtustab laste sündi. 22. oktoobril 2026 ei saanud ettepanek tõsta sünnitoetus 1000 euroni Valga vallavolikogus vajalikku toetust. Ettepanekut toetas 11 Isamaa, EKRE ja Reformierakonna saadikut, kuid koalitsiooni vastuhäälte tõttu jäi see vastu võtmata.

Vallavalitsuse enda täpsustatud arvutuse järgi oleks 70 sünni korral muudatuse lisakulu 2027. aastal 18 900 eurot. Leiame, et see on vallaeelarve kontekstis jõukohane summa, millele tuleb leida kate. Järgmiste aastate kohustused tuleb samuti eelarvesse kavandada.

Arutelus tõstatatud toetuse väärkasutuse ohtu saab maandada põhjendatud elukohatingimuste ja kontrolliga. Üksikute inimeste võimaliku väärkäitumise tõttu ei ole õige jätta kõiki Valga peresid suuremast abist ilma.

Palume Valga Vallavolikogul võtta elanike toetusel uuesti istungi päevakorda ja sisuliselt arutada olemasolevat sünnitoetuse suurendamise eelnõu ning see vastu võtta.

Eelnõuga soovime tõsta Valga valla sünnitoetuse alates 1. jaanuarist 2027 sündivatele lastele 1000 euroni ja maksta seda kahes osas:

• 600 eurot lapse sünni järel;
• 400 eurot lapse ühe aasta ja kuue kuu vanuseks saamisel.

Esimene makse suureneks 270 euro võrra ning kogutoetus 470 euro võrra. Kolme osamakse asemel oleks kaks, mis vähendaks perede taotlemiskoormust ja ametiasutuse menetlustoiminguid. Enne 2027. aastat sündinud laste eest jätkataks toetuse maksmist neile kohaldatava varasema korra järgi.

Eelnõu ja täiendatud seletuskiri on olemas. Vallavalitsuse kinnitatud arvutuse järgi oleks 70 sünni korral muudatuse lisakulu 2027. aastal 18 900 eurot. Järgnevate aastate kohustused tuleb samuti eelarvesse kavandada.

Palume vallavolikogul ja vallavalitsusel teha eelnõu esitajatega koostööd, et leida vajaduse korral katteallikad ning lahendada menetluses tõstatatud küsimused konkreetsete muudatusettepanekutega. Võimalikke väärkasutuse riske tuleb maandada põhjendatud tingimuste ja kontrolliga, jättes õigustatud peredele suurema toetuse saamise võimaluse.

22. oktoobri vastuhääled ei kaotanud perede vajadust abi järele. Selle rahvaalgatusega anname olemasolevale eelnõule elanike toetuse ja palume volikogul küsimust uuesti kaaluda.

Oma allkirjaga toetan olemasoleva sünnitoetuse suurendamise eelnõu uuesti arutamist Valga vallavolikogu istungil ja selle vastuvõtmist, et Valga valla sünnitoetus tõuseks 1000 euroni.

Eelnõu: Valga Vallavolikogu 22. detsembri 2017 määruse nr 8 „Sissetulekust mittesõltuvate toetuste andmise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 2 alusel.

§ 1 Määruse muutmine

Valga Vallavolikogu 22. detsembri 2017 määruses nr 8 „Sissetulekust mittesõltuvate toetuste andmise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Sünnitoetuse suurus on 1000 eurot ja see määratakse kahes osas:“;

2) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) lapse sünnil 600 eurot;“;

3) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) lapse ühe aasta ja kuue kuu vanuseks saamisel 400 eurot.“;

4) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2 Rakendussätted

(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027.

(2) Käesoleva määruse §-s 1 sätestatud sünnitoetuse suurust ja osadeks jaotust kohaldatakse lapsele, kes on sündinud 1. jaanuaril 2027 või hiljem.

(3) Enne 1. jaanuari 2027 sündinud lapse sünnitoetuse määramisel ja väljamaksmisel kohaldatakse lapse sünni ajal kehtinud korda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mati Kikkas volikogu esimees

| Eelnõu esitaja | Valga Vallavolikogu ISAMAA fraktsioon Valga Vallavolikogu Eesti Reformierakonna fraktsioon Valga Vallavolikogu EKRE-Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon | Eelnõu koostaja | Valga Vallavolikogu liige Monika Rogenbaum | Ettekandjad | Monika Rogenbaum, Jaanika Põder, Maarja Mägi | Kaasettekandjad | rahanduskomisjoni esimees; sotsiaalkomisjoni esimees; arengu- ja majanduskomisjoni esimees; kogukonna- ja turvalisuse komisjoni esimees, hariduskomisjoni esimees | Ärakirjad | Valga Vallavalitsus; Riigi Teataja

Eelnõu seletuskiri

Valga Vallavolikogu 22. detsembri 2017. aasta määruse nr 8 „Sissetulekust mittesõltuvate toetuste andmise kord“ muutmine

Täiendatud 24.10.2026 vallavalitsuse täiendavate selgituste, Kagu-Eesti võrdluse ja eelnõu menetluses laekunud teabe põhjal.

Õiguslik alus ja kehtiv kord

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 kohaselt kuulub vallaeelarvest toetuste andmise ja valla osutatavate teenuste korra kehtestamine volikogu ainupädevusse. Sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõige 2 võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel maksta oma eelarvest täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.

Valga valla kehtiva korra järgi on sünnitoetus 530 eurot: 330 eurot lapse sünnil, 100 eurot lapse ühe aasta ja kuue kuu vanuseks saamisel ning 100 eurot lapse kolmeaastaseks saamisel. Toetus tõsteti 430 eurolt 530 eurole Valga Vallavolikogu 21. mai 2026 määrusega nr 15.

Kahe osamakse ettepaneku varasem menetlus

Valga Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni 20. mai 2026 koosolekul tegi Meeli Tuubel ettepaneku maksta sünnitoetust senise kolme osa asemel kahes osas. Konkreetse toonase ettepaneku järgi oleks makstud 330 eurot lapse sünnil ja 200 eurot lapse ühe aasta ja kuue kuu vanuseks saamisel. Ettepanekut põhjendati lapsevanemate taotlemiskoormuse ja ametiasutuse halduskoormuse vähendamisega ning asjaoluga, et osa peresid jätab hilisemad toetusosad taotlemata.

Sotsiaalkomisjon toetas Meeli Tuubeli muudatusettepanekut nelja poolthäälega; üks liige jäi erapooletuks ja vastuhääli ei olnud. Seejärel otsustas komisjon viie poolthäälega suunata muudetud eelnõu volikogusse. Valga Vallavolikogu 21. mai 2026 istungi protokollis kinnitas sotsiaalkomisjoni esimees Alar Nääme komisjoni ettepanekut ning Jaanika Põder põhjendas kahe osamakse eelist sellega, et kolmas osa võib jääda unustamise tõttu taotlemata. Volikogu võttis siiski vastu vallavalitsuse algse, kolmeosalist maksmist säilitava lahenduse.

Käesolev eelnõu lähtub sotsiaalkomisjoni sisulisest seisukohast maksta toetus kahes osas, kuid kohandab summad uuele 1000-eurosele kogumäärale. Jaotus 600 eurot sünnil ja 400 eurot lapse pooleteiseaastaseks saamisel suunab suurema osa toetusest esmaste kulude katmiseks ning säilitab teise osa kaudu seose lapse ja pere jätkuva elukohaga Valga vallas.

Eelnõu eesmärk ja sisu

Eelnõu eesmärk on leevendada lapse sünniga kaasnevaid kulusid, toetada Valga valla perede toimetulekut ja lihtsustada toetuse taotlemist. Alates 1. jaanuarist 2027 sündivate laste sünnitoetus suureneks 530 eurolt 1000 euroni ning seda makstaks senise kolme osa asemel kahes osas.

| Maksmise aeg | Senine kord | Eelnõu | Lapse sünni järel | 330 eurot | 600 eurot | Lapse 1 aasta ja 6 kuu vanuses | 100 eurot | 400 eurot | Lapse 3 aasta vanuses | 100 eurot | Kolmas osamakse kaob | Kokku lapse kohta | 530 eurot | 1000 eurot

Esimene makse suureneb 270 euro võrra ehk ligikaudu 82% ning kogutoetus 470 euro võrra ehk ligikaudu 89%. Suurem esimene makse aitab katta lapse sünniga seotud esmaseid väljaminekuid. Teine makse toetab pere toimetulekut lapse kasvades. Kui iga osamakse eeldab eraldi taotlust, väheneb ühe lapse kohta taotluste arv kolme asemel kahele.

Enne 1. jaanuari 2027 sündinud laste eest jätkatakse toetuse maksmist neile kohaldatava varasema korra järgi. Üleminekusätted peavad üheselt määrama, millisele lapsele kohaldub uus kord, ning säilitama varasema korra alusel tekkinud õigused.

Sündide arvu muutus

Vallavalitsuse esitatud rahvastikuregistri andmetel sündis Valga vallas 2018. aastal 131, 2020. aastal 133, 2023. aastal 94, 2024. aastal 71 ja 2025. aastal 67 last. Võrreldes 2018. aastaga vähenes sündide arv 2025. aastaks 64 võrra ehk ligikaudu 49%. Vastuses märgitud 2026. aasta 60 sündi on osalise aasta näitaja, mida ei saa võrrelda täisaasta andmetega. Varasemas seletuskirjas kasutatud Statistikaameti 2018. aasta näitaja 143 ja rahvastikuregistri näitaja 131 erinevad arvestusaluse tõttu. Käesolevas täienduses kasutatakse sündide muutuse ja eelarveprognoosi selgitamisel ühtselt vallavalitsuse esitatud rahvastikuregistri andmeid; eri allikate näitajaid ei ühendata üheks aegreaks.

Väiksemad sünnipõlvkonnad mõjutavad edaspidi lasteaedade ja koolide laste arvu ning pikemas vaates kohalikku tööjõudu. Eelnõu ei luba üksnes toetuse tõstmise tulemusena sündimuse kasvu. Perede sünnikulude leevendamine on iseseisev ja vahetult saavutatav eesmärk.

Perede toimetulek ja omavalitsuste võrdlus

Lisatud Kagu-Eesti võrdluse järgi oli Valga valla keskmine brutokuupalk 2026. aasta II kvartalis 1621 eurot ja Eesti keskmine 2243 eurot. Vahe oli 622 eurot ehk ligikaudu 28%. Need on töökoha asukoha järgi arvestatud näitajad, mitte kõigi Valga vallas elavate vanemate sissetulekud. Esitluses toodud mediaanbrutopalk 1405 eurot pärineb Statistikaameti PA117 andmeid vahendavast allikast hup.ee.

| Omavalitsus | Keskmine brutokuupalk | Sünnitoetus kokku | Võru vald | 1958 eurot | 1000 eurot | Põlva vald | 1806 eurot | 1000 eurot | Võru linn | 1750 eurot | 1000 eurot | Kanepi vald | 1678 eurot | 1000 eurot | Valga vald | 1621 eurot | 530 eurot | Rõuge vald | 1500 eurot | 1000 eurot

Allikas: lisatud Kagu-Eesti võrdlus, palgad 2026. aasta II kvartalis ning toetused 20.10.2026 seisuga. Omavalitsuste elukoha-, taotlemis- ja maksetingimused erinevad. Võrdlus ei tähenda, et kõigil peredel oleks õigus saada kogu toetust ühesugustel tingimustel.

Võrdlus näitab, et 1000-eurone sünnitoetus on piirkonnas kasutusel ka Valgast madalama keskmise palgaga omavalitsuses. Valga peredele tähendaks 270 euro võrra suurem esimene makse täiendavat abi näiteks turvahälli, lapsevoodi, riiete ja hooldusvahendite ostmisel.

Vallavalitsuse täiendavate selgituste tähendus

19.10.2026 saadud vastuses nr 21.1-7/20-2 kinnitab vallavalitsus, et sünnitoetus leevendab lapse sünniga kaasnevaid ühekordseid kulusid. Samas märgib ta põhjendatult, et pere pikaajalist kindlustunnet mõjutavad töökoht, stabiilne sissetulek ja muud toetused. Kohalik sünnitoetus täiendab neid meetmeid ega asenda neid.

Vallavalitsus jättis 600- ja 400-eurose jaotuse ning võimaliku eelneva elukohanõude kestuse volikogu otsustada. Vastuses ei esitatud konkreetset alternatiivset maksejaotust ega elukohanõude mõjuarvutust. Seetõttu saab esitatud jaotust menetleda ning vajaduse korral täpsustada konkreetsete muudatusettepanekutega.

Täpsustatud STAR-i väljamakseandmete järgi maksti 2026. aasta jaanuarist septembrini esimese osa toetusi 14 550 eurot, teise osa toetusi 4200 eurot ja kolmanda osa toetusi 4200 eurot, kokku 22 950 eurot. Juuni esimese osa 3690 eurot sisaldas kolme uut 330-eurost makset ning 27 lapse eest tagantjärele makstud 100-eurost suurendust. Neid 27 täiendavat menetlust ei tohi lugeda uuteks sündideks ega uuteks esmakordseteks toetusesaajateks.

Mõju valla eelarvele

Vallavalitsus lähtub prognoosis 70 sünnist aastas, tuginedes 2024. ja 2025. aasta rahvastikuregistri andmetele. Sama sündide arvu ja varasemate osamaksete eelduse korral on 2027. aasta arvestus järgmine.

| 2027. aasta kulu | Senise korra jätkumisel | Eelnõu rakendamisel | Esimese osa maksed | 70 × 330 = 23 100 eurot | 70 × 600 = 42 000 eurot | Varem sündinud laste osamaksed | 16 000 eurot | 16 000 eurot | Kogukulu | 39 100 eurot | 58 000 eurot | Muudatuse lisakulu | — | 18 900 eurot

Vallavalitsus kinnitas selle võrdluse oma täiendavas vastuses. Seega on 58 000 eurot prognoositav kogukulu, mitte toetuse suurendamise lisakulu. Varasemate laste 16 000 eurost moodustavad 8900 eurot teise osa ja 7100 eurot kolmanda osa maksed, kumbki 100 eurot lapse kohta.

2028. aastaks prognoosib vallavalitsus kogukulu 63 700 eurot: uue korra esimese osa maksed 42 000 eurot, teise osa maksed 14 000 eurot ning varasema korra kolmanda osa maksed 7700 eurot. Teise osa 14 000 eurot vastab 35 maksele. Täpne jaotus sõltub laste sünnikuudest, taotluste esitamisest ja tingimuste täitmisest. Vastus ei sisalda 2028. aasta võrreldavat senise korra prognoosi ega 2029. ja järgnevate aastate täielikku arvestust.

70 lapsega aastase sünnipõlvkonna toetuste kogumaht oleks uue korra järgi 70 000 eurot ja senise korra järgi 37 100 eurot. Vahe 32 900 eurot väljendab ühe sünnipõlvkonna toetuskohustuse kasvu. See ei ole automaatselt iga üleminekuaasta lisaväljamakse. Stabiilse 70 sünni ja kõigi osade saamise korral kujuneks pärast üleminekut aastane lisakulu samasse suurusjärku.

Eelarve koostamisel tuleb näidata vähemalt 2027.–2030. aasta väljamaksed, varasemate kohustuste lõppemine ning püsivad katteallikad. Esitajate käsutuses oleva volikogu liikmetele avalikustatud prognoosi järgi ületab 2026. aasta tulumaksulaekumine kavandatut vähemalt 100 000 euro võrra. Prognoos osutab võimalusele rahastust arutada, kuid ühe aasta enamlaekumist ei saa käsitleda automaatselt järgmiste aastate püsiva katteallikana.

Algses seletuskirjas oli 2026. aasta sünnitoetuse eelarveks märgitud 42 750 eurot ning 2025. aasta tegelikuks kuluks 24 710 eurot. Eri aastate plaani ja tegeliku kulu 18 040-eurone vahe ei tõenda vaba jääki. Samuti ei ole varasemate suuremate sünnipõlvkondadega tehtud hüpoteetiline kuluvõrdlus iseseisev katteallikas. Rahastamisel tuleb lähtuda tegelikest kohustustest ja vastava aasta eelarvest.

Eelarveriski juhtimine

Peamised eelarveriskid on sündide ja toetusesaajate arvu muutus, osamaksete ajastuse erinevus prognoosist ning valla üldise tulubaasi kõikumine. Neid saab maandada mitmeaastase eelarveprognoosi, saajate arvu ja väljamaksete regulaarse jälgimise ning prognoosi uuendamisega. Rakendamise järel tuleb eraldi jälgida ka menetlemisele kuluvat tööaega; kahe osamakse võimalik halduslik kokkuhoid ei ole praegu rahaliselt mõõdetud.

Väärkasutuse risk ja selle maandamine

Vallavalitsus kirjeldab koostööd Sotsiaalkindlustusametiga ning juhtumeid, kus kontrollimisel on ilmnenud pere tegelik elamine mujal, sealhulgas Lätis, või vastuolulised elukohaandmed. Seda praktilist kogemust tuleb toetuse tingimuste kujundamisel arvestada. Samas kinnitab vallavalitsus, et ta ei saa esitada andmeid, mis näitaksid üksnes kohaliku sünnitoetuse saamiseks elukoha registreerimise probleemi ulatust Valgas; ametlikku statistikat selle kohta ei peeta.

Riiklike perehüvitiste kohta esitatud järelepärimiste arv ei võrdu kohaliku sünnitoetuse väärkasutuse juhtumite arvuga. Olemasolev teave põhjendab kontrollimeetmete kaalumist, kuid selle põhjal ei saa arvutada toetuse tõstmisest tulenevat võimalikku kuritarvituste arvu ega kulu.

Riskide maandamiseks tuleb eelnõu menetlemisel täpsustada lapse ja vanema elukohatingimused, kontrolli aeg ning teise osamakse saamise eeldused. Võimaliku kuue- või kaheteistkümnekuulise eelneva elukohanõude puhul tuleb hinnata, kuidas see mõjutaks tegelikult Valga valda kolivaid või naasvaid peresid. Käesolev seletuskiri ei kehtesta uut elukohanõuet; selle täpne sõnastus ja põhjendus tuleb vajaduse korral lisada määruse eelnõusse.

Kontroll peab lähtuma konkreetse taotluse asjaoludest. Rahanduskomisjonis esitajate kirjelduse järgi kõlanud viited lätlastele ja romadele ei asenda riskianalüüsi. Rahvus või päritolu ei tõenda väärkasutust. Põhjendatud kontrolli eesmärk on tagada toetuse jõudmine õigustatud peredeni. Üksikute inimeste võimaliku väärkäitumise tõttu ei ole põhjendatud jätta kõiki Valga valla peresid suuremast toetusest ilma.

Piiriülene elamine ja valla tulubaas

ERR-i 20.11.2025 kajastuses „Eesti-Läti piiril asuv Valka omavalitsus on rahalistes raskustes“ käsitleti ligikaudu 1000 Valga valda registreeritud lätlast. Valka volikogu esimehe Vents Armands Krauklise sõnul laekub nende tulumaks Eestile, samal ajal kui pered kasutavad ka Läti teenuseid ja Valka jääb vastavast tulust ilma. Krauklise käsitlus osutab, et piiriülese elamise eelarvemõju tuleb hinnata ka tulude poolelt.

Sellest ei saa siiski järeldada, et kõik ligikaudu 1000 inimest on palgasaajad või et kogu nende palgalt tasutav maks laekub Valga valla eelarvesse. Omavalitsusele laekub seaduses ette nähtud osa tulumaksust, mitte kõik tööjõumaksud. ERR-i kajastus ei esita Valga tegeliku maksulaekumise summat ega kontrollitud maksumaksjate arvu. Täpne mõju vajab vallavalitsuse maksulaekumise andmeid ning residentsuse ja tulumaksu jaotamise reeglite arvestamist.

Seetõttu ei ole põhjendatud käsitleda piiriüleselt seotud peresid üksnes võimaliku toetusekuluna. Koos sünnitoetuse ja teenuste kuluga tuleb hinnata peredega seotud tulumaksulaekumist. Võimalik maksutulu ei muuda ebaõigeid elukohaandmeid õiguspäraseks ega vabasta toetuse saamise tingimuste täitmisest.

Rakendamine ja mõju hindamine

Eelnõu kohaldatakse 1. jaanuaril 2027 või hiljem sündinud lastele. Vallavalitsusel tuleb ette valmistada taotlusvormide ja menetluskorralduse muudatused, teavitada peresid uutest tingimustest ning tagada, et varasema korra maksed ja uue korra maksed oleksid arvestuses eristatavad.

Mõju hindamisel tuleb jälgida toetust saanud laste arvu, osamaksete summasid, taotluste menetlemise aega ja toetuse andmisest keeldumise põhjuseid. Võimalike rikkumiste kohta tuleb koguda koondandmeid nii, et eristuksid kontrollimiseks tekkinud kahtlused ja tuvastatud rikkumised. See võimaldab hinnata tingimuste toimivust ning vajaduse korral teha sihitud parandusi.

Eelnõu vahetu tulemus on suurem rahaline abi lapse sünniga kaasnevate kulude katmiseks ning selgem kaheosaline maksegraafik. Sündimuse muutust ei saa omistada üksnes sünnitoetusele. Perede toetamise, eelarve jätkusuutlikkuse ja õiguspärase menetluse eesmärke saab saavutada koos, kui rahastus ja kontrollitingimused on selgelt läbi töötatud.

Monika Rogenbaum monika.rogenbaum@volikogu.valga.ee