Kobarettepanek seaduste muudatusteks Kriminaalmenetluse seadustikus ja Karistusseadustikus süütute inimeste kinnipidamise lõpetamiseks

Alar Sudak,
  1. Allkirjastamisel
  2. Riigikogus
  3. Valitsusasutuses
  4. Järelkaja

Peatatud: 2 allkirja

Allkirjade kogumine on lõppenud, enam ei saa digiallkirja anda. Kuna algatus ei kogunud seatud tähtajaks vajalikku miinimumi (1000 allkirja), on see praegu autorite poolt peatatud. Rahvaalgatus.ee säilitab kogutud allkirjad ühe aasta jooksul juhuks, kui algatus taasavatakse digiallkirjade kogumiseks.

Peatatud: 2 allkirja

998 häält puudu riigikokku saatmiseks. Hääletamise tähtaeg: .

Ettepanekud

Kriminaalmenetluse seadustikus peab sätestama:        
1.   Inimest ei tohi sundpaigutada hullumajja, kui ta on ohutu.        
2.  Kui maakohus on võtnud vastu otsuse inimese sundpaigutamiseks         psühhoneuroloogia haiglasse, siis politseil ja prokuratuuril on keelatud anda välja määrust tema minekuks hullumajja enne, kuni ta pole soovi korral läbinud ringkonnakohtu ja Riigikohtu instantse.
3.  Kui kohus pole kohtuotsuses kummutanud kaitsja ja kahtlustatava  esitatud tõendeid, siis on kohtuotsus kuritegelik.
Karistusseadustikus peab sätestama:
4.  Kohtuistungi protokolli moonutamine on kriminaalkuritegu.
5. Kui kohtualusel on pärast tema kinnpidamise otsust kindlad tõendid, et kohtuotsus või määrus põhineb prokuratuuri ja/või kohtu poolsel seaduserikkumistel, siis on tal õigus hoiduda kinnipidamisest ja tema eemalehoidmine ei ole karistatav.
6. 1. Kui psühhiaatrilisse sundekspertiisi määratu keeldub ekspertiisist, siis juhul, kui ta on ohutu endale ja teistele inimestele, alustatakse või jätkatakse tema suhtes väärteo- või kriminaalmenetlust.

Põhjendused

Põhiseaduse § 11 garanteerib. „Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust“.
Põhiseaduse § 15 garanteerib. „Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist“. 
Põhiseaduse § 20. garanteerib „Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras“. Lõige 5 sätestab vaimuhaige kinnipidamise ainult juhul, kui ta on ohtlik.
1.    Miks inimest ei tohi sundpaigutada hullumajja, kui ta on ohutu?
Inimese põhiõigus on vabadus.
Põhiseaduses on vabaduse mõistet käsitletud seitsmeteistkümnes paragrahvis,  kuid kriminaalmenetluse seadustikus on seadused, mis võimaldavad prokuratuuril paigutada vaimselt terved inimesed psühhoneuroloogia haiglatesse justkui sundekspertiisi tegemiseks.
Kriminaalmenetluse  seadustiku paragrahvides 102, 382, 385, 387, 390, 408 on määratud  kohtupsühhiaatria- ja kohtuarstliku statsionaarsesse ekspertiisi  sundpaigutamise võimalus ja määramise kord.
Nendes   paragrahvides peaks sätestama, et kui inimene pole ohtlik endale ega teistele, siis on sundpaigutamine keelatud, sest sel juhul on sundpaigutamine vastuolus põhiseadusega garanteeritud vabadusele.
Paragrahvide paragrahvide sõnastustes võidakse sundekspertiisi kasutada ka         ebaseaduslikuks vabadusevõtmiseks. Ehk siis, kui prokurör tahab varjata, et ta on menetluse käigus sooritanud ametialased kuriteod  tõendite kõrvaldamise ja kunstlike tõendite loomisega ja kohus kuritegelikult prokuratuuri taotluse rahuldab, siis         praegune seadus võimaldab prokuröril saata tema ametialaste         kuritegude ohver saata hullumajja, et ei tuleks välja prokuröri  enda kuriteod.
2. Miks politsei ja prokuratuur ei tohi anda välja määrust sundpaigutamiseks psühhoneuroloogiahaiglasse kohe pärast vastavat kohtuotsust?
KrMS 408 lg.5 sätestab, et isiku raviasutusse sundpaigutamise määrused või kohtumäärus, mida ei saa vaidlustada, jõustub määruse tegemisest. 
Just see seadus võimaldab politseil ja prokuratuuril kohe pärast kohtumäärust sundekspertiisi saatmiseks anda välja määrus, milles kohustatakse vaimselt tervet inimest minema sundekspertiisi enne määruskaebuse menetlemist ringkonnakohtus. 
Kui inimene mõistetakse madalamal kohtuisntantsi tasandil sundekspertiisi, aga sundekspertiisil tunnistatakse terveks, siis on tegemist õigusvastase vabaduse võtmisega.
Selleks peabki välistama olukorra, et politsei ja prokuratuur ei saaks määrusega määrata sundekspertiisi ilmumise tähtaja varasemaks, kui on määruskaebuse või kassatsiooni menetlemine ringkonnakohtus ja Riigikohtus.
3. Miks on kohtuotsus, milles kohus pole kummutanud kaitsja ja kahtlustatava esitatud tõendeid, kuritegelik?
Kui kohus eirab tõendeid, mis kummutavad kohtu seisukohad, siis on kahtlustatava ja kaitsja seisukohtade eiramine teadvalt vale kohtuotsuse tegemine, mis on kriminaalkorras karistatav.
4. Miks on kohtuistungi protokolli moonutamine kriminaalkuritegu?
Istungi protokoll on tõend.
Tõendi moonutamine on kunstliku tõendi loomine.
Kunstliku tõendi loomine on kriminaalkorras karistatav.
Kui varem pidi istungi sekretär pidi istungil öeldu kirjutama üles kuuldu järgi, siis oli inimlike eksituste vigade tekkimine tõttu istungi protokollis mõistetav.
Tänapäeval, kui istungitest tehakse helisalvestused, siis on moonuste tegemine lohakus või lausa kuritegelik.
Siinkohal soovitan Justiitsministeeriumil ja Siseministeeriumil hakata ülekuulamiste protokollide koostamiseks kasutama kõnesalvestuse brauserit.
Kõnesalvestuse brauser muudab salvestatud kõne tekstiks.
Täpsemalt vaata: ERR uudis: TTÜs loodud rakendus muudab kõne kirjaks
https://www.err.ee/372605/ttus-loodud-rakendus-muudab-kone-kirjaks
5. Miks ei tohi karistada neid, kes keelduvad karistuse kandmisest teades, et kohtuotsus on seadusevastane?
Karistusseadustik näeb ette eriolukordi, kui kuriteona määratletav tegu ei ole kuriteona karistatav.
Nendeks eriolukordadeks on hädakaitse, hädaseisund ning kohustuste kollisioon.
Karistusseadustiku § 29. selgitab hädaseisundi kohta.Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust“.
Samalaadne olukord tekib ka siis, kui inimene on sattunud kuritegelike politsei, prokuratuuri ja kohtuesindajate meelevalla alla.
6. Miks peab inimese suhtes, kes loobub psühhiaatrilisest sundekspertiisist alustama või jätkama väär- või kriminaalmenetlust?
Juhul, kui sundpaigutamisele määratu teab, et ta on terve ning teab, et kohus ei saa teda tõendite alusel süüdi mõista, siis on tema kinnipidamine sundekspertiisiks õigusvastane, sest see takistab õigusmõistmist.
Sellisel juhul on see tema enda valik.

Kommentaarid