Haigusteadlikkuse tõstmine [MÕJUANALÜÜS]Uus Eakus

Eesti Koostöö Kogu,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
Arutelu lõppenud

Arutelu tähtaeg:

Esitaja: H. Katargina

Idee sisu 
1. Täiendage ja laiendage Haigekassa iga-aastast teatmikku meditsiiniinfoga. Selgitage inimestele, mida halba toob kaasa kõrgenenud vererõhk, kui nad on alles kolmekümnesed, mitte viiekümnesed ehk vanuses, mil kõrge vererõhu tagajärjed on juba saabunud. Selgitage, millistele sümptomitele tuleb pöörata tähelepanu, millise sagedusega ja mida tuleb millises eas kontrollida. Kuidas ja miks on tarvis võtta antibiootikume, isegi kui tervis on juba paranenud. Kuidas säilitada tablette ja miks ei tasu neid võtta kuuma teega. Need tõsiasjad, mis tunduvad meedikutele iseenesest mõistetavatena, jäävad mõnikord selgitamata. 
2. Muutke see teave sotsiaalseks reklaamiks. Kui inimene näeb 30-aastaselt trammis selgitust, miks on vererõhku tarvis alandada, siis on võimalik, et ta otsib ravi enne töövõime kaotamist. 
3. Viige seesama tervise kohta käiv põhiteave ka koolidesse. Mina teeksin nii: koguksin kokku statistika peamiste perearsti poole pöördumiste põhjuste kohta, koostaksin selle statistika alusel ankeedi ("Sa said teada, et sul on kõrgenenud vererõhk, kuid sa tunned ennast hästi – mida sa teed?", "Kas on tarvis külmetushaiguse korral temperatuuri alla võtta?") ja vaataksin, kuivõrd informeeritud ollakse. Kahtlustan, et tulemus on õudne. Seejärel koostaksin ma saadud andmete põhjal loengukursuse ja pakuksin seda kõigis koolides. Bioloogia ja anatoomia on suurepärased ained, kuid need on abstraktsed teadmised, mida on raske isiklikult iseendaga seostada. Tarvis on algoritme, stsenaariume, teabealast tuge ARSTI POOLE PÖÖRDUMISE EELSEL etapil, seda on paratamatult aina rohkem tarvis ajal, mil arstide järjekorrad järjest kasvavad, ja sellega on otstarbekas alustada juba lapsepõlvest.

MÕJUHINNANG

Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?
Tööealiste inimeste ja laste terviseteadlikkuse tõstmine

Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Ei eelda seaduste muutmist.

Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Idee on osaliselt Eestis juba rakendatud ning see ei nõua süsteemseid  muudatusi. Kooliprogrammides on üpris põhjalik tervise või inimeseõpetuse  programm. Palju on koostatud erinevate haiguste põhiseid populaarteaduslikke brošüüre.  Pigem on ikka väljakutseks see, kuidas info õigel ajal inimeseni jõuaks. 

Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?     
Patsientide infolehed suurendavad oluliselt teadlikkust oma haigusega  toimetulekul. Paraku on probleem selles, et haigusriskiga inimesed ei pöördu  õigel ajal tervishoiutöötajate poole ja neile ei saa vastavat infot jagada.
  
Ravijuhendite koostamise käsiraamatu kohaselt koostatakse koos  ravijuhendiga patsiendijuhendid ning nii kõrgvererõhktõve kui ka näiteks  laste ägedate infektsioonide kohta on need koostatud. Seega ei saa öelda, et  info ei ole patsientidele kättesaadav. Loomulikult on oluline koostada üha  enam ravijuhendeid (koos patsiendijuhendiga) ja see õigele sihtgrupile  kättesaadavaks teha. 

Kas on olemas rahvusvahelisi analooge?  Mida neist on teada?
Osades riikides on väga hästi arenenud patsiendiportaalid, kus  võimalik paljude haiguste ja seisundite kohta infot leida, teste teha ja  lahendusi leida. Näiteks NHS-leht Suurbritannias. Välja on arendatud ka hulk  nutitelefoni-rakendusi, kus inimesed saavad oma tervist testida, teadmisi  kontrollida ja soovitusi saada. 

Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?     
Idee rakendamine on suuresti Eesti Haigekassa ja osalt ka Tervise  Arengu Instituudi pädevuses. Osa ideedest on juba rakendatud. Tuleks leida  veel enam kohti, kus inimeste terviseteadlikkust tõsta. Näiteks võiks siin  suurendada töötervishoiuarstide osa. 

Eksperdid: Liisi Uder, Gerli Paat-Ahi, Ülla-Karin Nurm

Kommentaarid