Eestis valmistavad muret rahumeelse ühiskondliku tegevuse piiramine, erinevate arvamuste valikuline aktsepteerimine ning usalduse puudumine riigiasutuste vastu. Soovime kaitsta põhiseaduslikke õigusi, demokraatlikku pluralismi, rahu riigis ja inimväärikust.

30.10.2026 Eesti Vabariik

Koostaja: Sandra Sirge, rahuliikumine KOOS, sandra.sirge@gmail.com

Rahu, põhiseaduslike õiguste, demokraatliku pluralismi ja inimväärikuse kaitseks Eestis ning rahuliikumise KOOS ühiskondliku kandva rolli tunnustamiseks

Adressaadid: Riigikogu põhiseaduskomisjon

Petitsiooni eesmärk: juhtida tähelepanu rahu kui põhiseadusliku ja rahvusvahelise väärtuse hoidmisele, kodanikuühiskonna rahumeelse tegevuse kaitsele, poliitilise pluralismi tagamisele ning ÜRO inimõiguste erimenetluste raames tõstatatud küsimustele Aivo Petersoni juhtumi kohta.

I. Rahu kui rahvusvaheline ja põhiseaduslik väärtus

Rahu ei ole üksnes sõja puudumine. Rahu tähendab inimeste turvalisust, väärikust, õigust vabalt ja hirmuta väljendada oma seisukohti, osaleda ühiskondlikus elus, kaitsta oma veendumusi ning lahendada poliitilisi ja ühiskondlikke erimeelsusi dialoogi, mitte vaenulikkuse kaudu.

ÜRO Peaassamblee võttis 12. novembril 1984 vastu resolutsiooni 39/11 „Rahvaste õigus rahule“, milles kinnitati rahu olulisust inimkonna elu ja arengu põhieeldusena. 2016. aastal võeti vastu resolutsioon 71/189 „Deklaratsioon õiguse kohta rahule“. Need deklaratsioonid väljendavad olulisi rahvusvahelisi põhimõtteid ning annavad suuniseid kaitsta ja hoida rahu, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö käsitlemiseks.

Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis on sätestatud riigi kohustus tagada sisemine ja väline rahu ning olla pandiks ühiskondlikule edule ja üldisele kasule praegustele ja tulevastele põlvedele.

Põhiseaduse § 3 kohaselt on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seetõttu peab rahu hoidmine, inimõiguste kaitse ning ühiskondliku dialoogi toetamine olema Eesti riigi tegevuse oluline osa ka olukorras, kus ühiskonnas valitsevad poliitilised ja geopoliitilised erimeelsused.

II. Rahumeelse poliitilise tegevuse ja kodanikuvabaduste kaitse

Eesti põhiseadus kaitseb igaühe õigust arvamusele, veendumustele, sõnavabadusele, ühinemisele ja rahumeelsele kogunemisele.

Olulised põhiseaduse sätted on:

• § 12 – võrdsus ja diskrimineerimise keeld;
• § 40 – südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus;
• § 41 – õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele;
• § 45 – sõna- ja väljendusvabadus;
• § 46 – õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste ning kohalike omavalitsuste poole;
• § 47 – õigus rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada;
• § 48 – õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse.

Samuti ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt kaitseb muu hulgas:

• artiklis 19 arvamus- ja sõnavabadust;
• artiklis 21 rahumeelse kogunemise õigust;
• artiklis 22 ühinemisvabadust.

Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklid 10 ja 11 kaitsevad samuti sõnavabadust ning kogunemis- ja ühinemisvabadust seismaks kodurahu ja õigluse eest.

Demokraatlikus riigis peab olema võimalik väljendada ka valitsevast poliitilisest kursist erinevaid seisukohti, sealhulgas rahu, välispoliitika, julgeoleku, vähemuste õiguste ja Eesti rahvusvaheliste suhete kohta.

Rahumeelset poliitilist arvamust ei tohi samastada õigusrikkumisega. Iga konkreetse tegevuse õiguspärasust tuleb hinnata tõendite ja kehtiva õiguse alusel, mitte üksnes tegevuse poliitilise sisu või avaliku ebapopulaarsuse põhjal.

III. Rahuliikumise KOOS ühiskondlik roll ja mõju Eesti poliitilisele arutelule

Rahuliikumine KOOS kujunes avaliku ja poliitilise algatusena, mille üks keskseid algatajaid ja eestvedajaid on Aivo Peterson.

KOOS-i liikumise kujunemisega seostub 9.mail 2021 avaldatud vaba Eesti rahva rahumanifest üleskutsega ühiskondlikule koostööle ja rahule. Liikumise avalikus tegevuses on käsitletud Eesti eri rahvus- ja keelerühmade koostööd, sotsiaalset õiglust, vähemuste õigusi, Eesti ja Venemaa suhete küsimusi ning vajadust lahendada erimeelsusi dialoogi kaudu.

Rahuliikumine KOOS oma ühiskondliku tegevusega aidanud tuua Eesti poliitilisse arutellu teemasid, millele ei ole piisavalt tähelepanu pööratud: rahvusvaheline stabiilne poliitika ja kodurahu, ühiskondlik sidusus, rahvusvähemuste kaasamine, sotsiaalne õiglus ning eri seisukohtadega inimeste võimalus ühiskonnaelus osaleda. Rahuliikumise KOOS tegevust tuleb hinnata selle avalike eesmärkide, dokumentide, tegeliku tegevuse ja eesmärkide põhjal.

Rahuliikumine KOOS olemasolul ja tegutsemisel, seal hulgas kandidaatide esitamine kolmel korral valimistel on Eesti poliitilisele ja ühiskondlikule elule stabiliseeriv ilmne mõju tingimusel, kui rahumeelsele tegevusele ja dialoogile antakse demokraatlikus ühiskonnas võrdsed võimalused. Rahuliikumise kõigi poliitiliste ja üldinimlike seisukohtadega ei pruugi paljud nõustuda ja neid toetada, kuid õigust neid avalikult väljendada ja nende üle arutleda piirata või ära võtta ei või.

IV. ÜRO erimenetluste ametlik pöördumine Eesti valitsusele Aivo Petersoni juhtumi kohta

Oluline rahvusvaheline asjaolu on ÜRO inimõiguste nõukogu erimenetluste mandaadi kandjate 19. veebruari 2025. aasta ametlik teade Eesti valitsusele, viitenumbriga AL EST 1/2025.

ÜRO erimenetluste ametlikus andmebaasis on registreeritud teade Eesti kohta ning selles käsitletakse Aivo Petersoni kinnipidamise ja kriminaalmenetlusega seotud küsimusi. ÜRO erimenetluste mandaadi kandjad tõstatasid muu hulgas järgmised inimõigustega seotud teemad:

• Aivo Petersoni meelevaldse kinnipidamise küsimus;
• arvamus- ja sõnavabaduse kaitse;
• rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabadus;
• kohtunike ja advokaatide sõltumatus;
• menetluslikud tagatised ja õigus õiglasele kohtumenetlusele;
• vähemuste õiguste ja huvide kaitse;
• riikliku julgeoleku õigusaktide kohaldamise vastavus rahvusvahelistele inimõiguste standarditele.

ÜRO pöördumine järgnes organisatsiooni Justice pour Tous Internationale (JPTi) 31. juuli 2024. aasta kaebusele. JPTi teatel esitati ÜRO erimenetlustele põhjalik kaebus ning korraldati ÜRO inimõiguste nõukogu 57. istungjärgu ajal kõrvalüritus „National Security Law and Human Rights“. JPTi avaldas 25. juunil 2025 oma veebilehel pressiteate, milles tutvustas ÜRO erimenetluste pöördumist ning väljendas seisukohta, et Eesti valitsuse vastus ei käsitlenud piisavalt kaebuses tõstatatud inimõiguste küsimusi. Tegemist on rahvusvahelise inimõiguste järelevalve mehhanismi ametliku pöördumisega, milles tõstatati tõsised küsimused ja paluti Eesti Vabariigilt selgitusi. Pöördumine on oluline rahvusvaheline dokument, mida tuli Eesti avalikus ja õiguslikus arutelus sisuliselt käsitleda.

V. Eesti valitsuse vastus ÜRO-le ja vajadus küsimuste sisuliseks käsitlemiseks

Eesti valitsus esitas ÜRO erimenetluste pöördumisele vastuse 23. aprillil 2025. Valitsuse vastuses käsitleti muu hulgas Euroopa julgeolekuolukorda, Venemaa täiemahulist sõda Ukraina vastu, Eesti riikliku julgeoleku kaalutlusi ning Aivo Petersoni suhtes kohaldatud menetluslikke meetmeid. Valitsus viitas vastuses Eesti kriminaalmenetluse seadustiku sätetele, sealhulgas vahistamise ja vahistamise põhjendatuse perioodilise kontrollimise regulatsioonile.

Eesti Vabariigil lasub kohustus kaitsta oma iseseisvust, julgeolekut ja põhiseaduslikku korda, kuid konkreetne julgeolekuolukord ega erisõjakord ei vabasta riiki kohustusest järgida põhiseadust, rahvusvahelisi inimõiguste lepinguid ning õiglase kohtumenetluse põhimõtteid. Riigi julgeoleku tagamine ja inimõiguste kaitse ei või olla vastandlikud ja eraldi eesmärgid. Demokraatlik õigusriik peab tagama mõlemad. Seetõttu tuli Eesti Vabariigi riigiasutustel käsitleda ÜRO pöördumises tõstatatud küsimusi sisuliselt ning selgitada avalikkusele, milliseid meetmeid on rakendatud, et tagada sõnavabaduse, rahumeelse kogunemise, ühinemisvabaduse ja õiglase kohtumenetluse kaitse.

VI. Aivo Petersoni (rahuliikumise KOOS eestvedaja) kriminaalmenetluses ja õigusriigi põhimõtted

Aivo Petersoni suhtes toimunud kriminaalmenetlus on pälvinud nii Eesti kui ka rahvusvahelist tähelepanu. Harju Maakohus mõistis 11. detsembril 2025 Aivo Petersoni riigireetmises süüdi ja määras talle 14-aastase vangistuse. Tallinna Ringkonnakohus muutis 17. aprillil 2026 otsust osaliselt ning Petersonile jäi lõplikuks karistuseks 16 aastat vangistust. Aivo Peterson on esitanud Riigikohtule kassatsioonkaebuse.

Iga kriminaalmenetluses peab olema tagatud:

õigus õiglasele ja erapooletule kohtumenetlusele;

kaitseõiguse tegelik ja tõhus teostamine;

võimalus tutvuda kaitse seisukohalt oluliste tõenditega seaduses sätestatud korras;

vahistamise ja muude tõkendite vajalikkuse ning proportsionaalsuse regulaarne kontroll;

süütuse presumptsioon kuni süüdimõistva kohtuotsuse jõustumiseni;

õigus tõhusale õiguskaitsele ja kõrgema astme kohtu kontrollile.

Eriti oluline on, et avalikus arutelus ei samastataks rahumeelset poliitilist tegevust, rahualast eestkõnelemist või valitsuse poliitika kritiseerimist kuritegeliku (riigivastase) tegevusega.

VII. Rahu, vähemuste õigused ja ühiskondlik sidusus

Eesti ühiskond koosneb eri rahvusest, emakeele, kultuurise ja maailmavaadetega inimestest. Riigi stabiilsus ja ühiskondlik usaldus sõltuvad sellest, kas kõik inimesed tunnevad, et nende põhiõigused on tagatud ja nende hääl on ühiskonnas kuuldav.

Rahvusvähemuste õiguste kaitse, eesti keele ja kultuuri hoidmine, eri kogukondade koostöö ning ühise riikliku identiteedi kujundamine ei või olla vastandlikud eesmärgid.

Allakirjutanud peavad oluliseks, et Eesti riik toetaks ja kaitseks:

• eri rahvus- ja keelerühmade dialoogi;
• rahumeelseid kodanikualgatusi;
• inimõiguste ja põhiseaduslike vabaduste tutvustamist;
• poliitiliste ja maailmavaateliste erimeelsuste aktsepteerimist;
• ühiskondliku vaenu ja vastandumise vähendamist;
• võimalusi arutada Eesti välis- ja julgeolekupoliitikat ilma inimeste põhiõigusi kahjustamata.

Rahu ei tähenda vaikimist ega kriitikast loobumist, vaid võimalust rääkida, kuulata, vaielda ja otsida lahendusi ilma vägivalla, hirmutamise ja õigusvastase kollektiivse teadliku survestamiseta.

VIII. Ettepanekud

Eeltoodust lähtudes palume Eesti riigiasutustel:

1. Käsitleda rahu Eesti riigi olulise põhiseadusliku väärtuse ja ühiskondliku eesmärgina. Lähtuda põhiseaduse preambulist ning Eesti rahvusvahelistest inimõigustealastest kohustustest.

2. Tugevdada rahukultuuri ja võimaldada ühiskondlikku dialoogi. Toetada kodanikualgatusi, mis edendavad rahumeelset suhtlemist, eri kogukondade koostööd ja ühiskondlikku sidusust.

3. Tagada poliitiline pluralism ja rahumeelse opositsioonilise tegevuse kaitse. Võimaldada eri poliitiliste ja maailmavaateliste seisukohtade avalikku väljendamist põhiseaduses sätestatud piirides.

4. Käsitleda rahuliikumise KOOS ühiskondlikku tegevust eraldi selle üksikute liikmete või esindajate suhtes toimuvatest menetlustest. Hinnata rahuliikumise KOOS tegevust selle dokumentide, avalike eesmärkide ja konkreetsete tegude alusel ning mitte samastada rahumeelset kodanikutegevust automaatselt kriminaalmenetluse esemeks oleva tegevusega ehk riigivastaseks või Euroopa ühtsust lõhestavaks.

5. Tagada kõigile Eestis tegutsevatele rahumeelsetele kodanikuliikumistele võrdne kohtlemine. Kaitsta kodanikuliikumiste diskrimineerimise eest poliitiliste veendumuste, rahvuse, keele või valitsuse poliitikast erinevate seisukohtade tõttu.

6. Käsitleda sisuliselt ÜRO erimenetluste 19. veebruari 2025. aasta pöördumises EST 1/2025 tõstatatud inimõiguste küsimusi. Selgitada, milliseid järeldusi on Eesti riigiasutused sellest pöördumisest teinud ning kuidas tagatakse rahvusvaheliste inimõiguste standardite järgimine.

7. Tagada Aivo Petersoni põhiõiguste täielik kaitse. Õigus õiglasele kohtumenetlusele, kaitseõigusele, tõhusale õiguskaitsele on tagatud vastavalt EV põhiseadusele igaühele.

8. Korraldada Riigikogus avalik arutelu rahu, kodanikuvabaduste ja ühiskondliku sidususe teemal. Arutelusse tuleb kaasata inimõiguste eksperdid, õigusteadlased, kodanikuühendused, rahvaliikumine KOOS ning eri rahvus- ja keelerühmade esindajad.

9. Anda petitsiooni esitajatele põhjendatud ja sisuline vastus.

IX. Kokkuvõte

Eesti põhiseaduslik riik ei ole tugev üksnes oma julgeolekuasutuste, kaitsevõime või õiguslike sanktsioonide kaudu. Riigi tugevus väljendub ka tema suutlikkuses kaitsta inimväärikust, tagada õiglane kohtumõistmine, taluda kriitikat ning võimaldada ühiskonnas rahumeelset poliitilist konkurentsi.

Rahu eest seismine, inimõiguste kaitsmine ja ühiskondliku dialoogi edendamine ei või muutuda taunitavaks või riigivastaseks tegevuseks üksnes seetõttu, et need puudutavad tundlikke välispoliitilisi või julgeolekupoliitilisi küsimusi.

Allakirjutanud soovivad, et Eesti oleks riik, kus erineva rahvuse, keele, maailmavaate ja poliitilise veendumusega inimesed saavad elada rahus ja võrdsete õigustega, väljendada oma seisukohti ning osaleda ühiskonna kujundamises.

Meie kõigi ühine eesmärk ja soov on rahumeelne, õiglane, vaba ja inimväärne kooselu Eestis.

Lisad:

Manifest Eesti rahvastele:

https://www.eekoos.ee/manifest.php

Erakonna KOOS poliitiline programm:

https://www.eekoos.ee/theses.php

Kaebus ÜRO-le

https://spcommreports.ohchr.org/TMResultsBase/DownLoadPublicCommunicationFile?gId=29717&utm_source=

Pöördumine Eesti valitsuse poole:

https://spcommreports.ohchr.org/TmSearch/RelCom?code=EST+1%2F2025&utm_source=

Eesti valitsuse vastus:

https://spcommreports.ohchr.org/TMResultsBase/DownLoadFile?gId=38970&utm_source=