Kohaliku omavalitsuse ülessane ja eesmärk OSA 2/3
Plaan Vergi küla keskus muuta elamumaaks on vergilasele sama absurdne, kui Rakvere keskplatsi muutmine magalarajooniks rakverelasele. Sellesse asukohta ei meelita elamumaad ostma mitte vergilaseks hakkavat noort peret, kes saaks kogukonna osaks vaid tõenäoliselt ainult suvitaja, kes oma maksutulu valda ei tooks. Eriti kurb oleks, kui Vergit tabaks sama saatus, nagu Võsut, kus asula südamesse on rajatud keskkonda sobimatu uus hoonestus. Võsu randa kerkinud klaasmajasid võib võrrelda Tallinnas Toompeal asunud parki tsaaririigi poolt rajatud Nevski katedraliga, mis sümboliseerib võimu ülekut kohalikest elanikest ning riivab silma ja kohalike elanike õiglustunnet veel sajand hiljemgi. Kohaliku omavalitsuse huvi on loomulikult luua uusi elamumaid arenevas külas, aga seda peaks tegema jälgides küla dünaamikat ja mitte kahjustades olemasolevat struktuuri. Vergi külakeskus on ajalooliselt kujunenud. Uue keskuse loomine ei ole lihtne ja võtab taas inimpõlvede jagu aega. Külakeskuseks ei ole kujunenud ettevõtete pinnad, sest ettevõtjad vahelduvad ja kiiremini, kui traditsiooni tekkimine aega võtb. Ei ole vist vaja seletada, et haritus ja selle seemnena ka raamatukogu on olnud kogu eestluse tekkimise ja säilimise alus. Külamaja jällegi kohalike elanike kooskäimise ja arutelu tekkimise koht ning seega demokraatia, kui rahvavõimu juur. Aga jalgpalliplats võib vajada rohkem selgitust. Jalgpalliplatsi tähendus Vergi ja vergilase jaoks on palju sügavam, kui lihtsalt spordirajatis. Sellega on seotud näiteks Vergi idenditeedi juurde käiv “Kaluritepäeva jalgpalliturniir”, mis on kogunud tuntust üleriigiliselt. Kuigi mastaabilt tagasihoidlikum, siis siiski võrreldav selliste kohalike üritustega nagu näiteks Võhandu maraton või Karakatisa Kallastel. Või mõelge milline roll on Orisaare staadionil kogukonna identideedile - Orisaare ei oleks üle Euroopa kuulus, kui keset staadioni ei kasvaks Euroopa aasta puu. Kohalik elanik ei taha alati uut ja sirgjoonelist vaid hindab oma kodu just sellisena nagu see on - oma eripära ja ajalooga. Aga loomulikult on jalgpalliplats ka lihtsalt koht kus küla lastel on võimalik kokku saada ja palli mängida. Seega on see palju mitmekihilisem, kui pealtnäha paistab.