PEATAME MEEDIATEENUSTE SEADUSE MUUTMISE EELNÕU

Kenno Põltsam,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
1045 allkirja

Algatus on Riigikogus. Vaata menetlust.

Praegu kehtiva seaduse paragrahv 19 ütleb, et üheski saates ei tohi õhutada vihkamist soo, rassilise või etnilise päritolu, veendumuste või usutunnistuse alusel. Seaduse uues sõnastuses keelataks lisaks vihkamise õhutamisele ka vägivalla õhutamine ja aluste nimekiri pikeneks oluliselt – lisanduvad nahavärvus, sotsiaalne päritolu, seksuaalne sättumus, kodakondsus ja muu.

Kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõuniku Siim Rohtla sõnul on sama loetelu kirjas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ehk sisuliselt Eestis juba kehtib.

Lisaks tele- ja raadiosaadetele hakkaks uus seadus hõlmama ka veebisaateid ja muud veebipõhist videosisu. Rikkujaid võib ees oodata krõbe rahatrahv ning võimalik on ka meediateenuse osutamise keelamine.

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Helle-Moonika Helme ütleb ERR'ile: „"Kes hakkab otsustama selle üle, kui vägivaldne või kui viha õhutav mingisugune ütlemine on. Meil on olemas ka mingisugused huumorisaated. Seome ennast käsist ja jalust niimoodi, et me ei oska isegi arvata, mida see veel kaasa toob."

Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks leiab et vaja on selgust selle osas, kelle suhtes seadus kohalduma hakkaks: „niisugust keeldu ei ole kohane seadusesse kirjutada, kui samal ajal ei ole elementaarset selgust selle osas, mida vihkamise õhutamise all silmas peetakse. Niisuguse selguseta on selgusetu ka see, mis siis reaalselt keelatud on ja mille eest on seega meediateenuste seaduse paragrahviga 57 nähtud ette koguni kuni 32 000 euroni küündida võiv rahatrahv. Näiteks peaks küsima, kuidas on tagatud, et poliitilistelt ja ideoloogiliselt tundlikes küsimustes (nt seonduvalt islamiimmigratsiooni või homo- ja sooideoloogia ühiskondliku juurutamisega) kriitiliste seisukohtade väljendamist ei hakata käsitlema ühiskondliku vihkamise õhutamisena,” toonitab Sihtasutus ning jätkab: „Kultuuriministeeriumi selgituse kohaselt hakkaks plaanitav meediateenuste seadus rakenduma neile audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele, kelle video- ja audiotoodang pole mõeldud vaid kirjalike tekstide täiendamiseks, vaid on käsitletav eraldi saadetena. Ministeerium leiab seejuures, et pole vahet, kas saateid toodetakse kasumi taotlemise eesmärgil või mitte.“

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Seaduse muutmine võimaldab Eesti õigusruumi üle võtta Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv ning seda kohaldada

Antud petitsiooni allkirjastajate arvates kujutab aga eelnõu muudatus endast järjekordset katset tõmmata koomale sõna- ja ajakirjandusvabadust ideoloogilise järelevalve kehtestamise kaudu. Oleme kategooriliselt vastu sellele, et suveräänse Eesti vabariigi rahvusparlament täidab Euroopa keskvõimu tellimust.

Austatud Riigikogu XIV koosseis Palume teil lükata tagasi Meediateenuste seaduse muutmise eelnõu. Ühtlasi väärib meie arvates Kultuuriminister Anneli Ott parlamendi poolset umbusaldamist.

Petitsioonile aitasid kaasa materjalid: https://www.err.ee/1608110674/eelmises-valitsuses-toppama-jaanud-meediateenuste-seadus-jouab-riigikokku (ERR Toimetanud Hannes Sarv/ avaldatud 15.02.2021) https://objektiiv.ee/meediateenuste-seadus-hakkaks-kehtima-ka-objektiivile-ja-saptkle/ (Objektiiv Toimetanud Jaanus Vogelberg/ avaldatud 30.04.2021) https://m.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4ba650d7-565f-425c-960b-2ed72b05857c/Meediateenuste%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(327%20SE)%20komisjoni%20esindaja%20m%C3%A4%C3%A4ramine (Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 327 SE)

  1. Arutelu Kultuurikomisjon-is

    Otsustati jätkata arutelu komisjonis.

  2. Algatus menetlusse võetud

    Algatus on edastatud menetlemiseks Kultuurikomisjon-ile.

  3. Algatus jõudis riigikokku

  4. Algatus saadeti riigikokku

    Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus 30 kalendripäeva jooksul.

  5. Algatus kogus 1000 allkirja

  6. Algatus kogus 100 allkirja

Kommentaarid

  1. Jõudu ja jaksu-TEILE !!!

    Allkiri antud !

    1. Sõna on vaba

      Isegi presitent K Kaljulaid ütles et sõna on vaba. <seega hoiame oma sõnavabatust ausees. l