Lääneranna vallale

Seisukoht Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b kohta

  • Maris Vaino
,
  1. Loomisel
  2. Allkirjastamisel
  3. Menetluses
  4. Järelkaja
2 päeva jäänud

Arutelu tähtaeg:

Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta.

Algatus on loomisel. Esita oma kommentaar.

Loomise etapp on mõeldud algatuse tekstile kommentaaride ja ettepanekute kogumiseks — algatust veel allkirjastada ei saa. Loomise etapp kestab vähemalt kolm päeva, mille vältel algataja saab muuta nii teksti, tõlkeid kui ka algatuse saajat. Kui algatus allkirjastamisele saadetakse, läheb eestikeelne tekst lukku, ning muuta saab vaid tõlkeid.

Oleme tutvunud Lääneranna Vallavalitsuse 21.09.2026 saadetud seisukohtadega avalikul väljapanekul esitatud arvamuste kohta. Soovime enne 7.10.2026 toimuvat avalikku arutelu veel kord ühiselt väljendada oma seisukohta kavandatava tuulepargi suhtes.

Praegusel kujul ja praegustel tingimustel me tuulepargi rajamist ei toeta.

Meie seisukoht ei tähenda põhimõttelist vastuseisu taastuvenergiale või tuuleenergiale. Küsimus on selles, millise lahendusega, millises mahus ja millistel tingimustel tuulepark meie elukeskkonda rajatakse ning kuidas arvestatakse inimestega, kes selle mõjusid järgmised aastakümned kõige otsesemalt kogevad.

1. Kohalike elanike pakutud väiksema mõjuga alternatiive ei ole sisuliselt võrreldud

Avaliku väljapaneku ja ka varasema menetluse käigus on tehtud mitmeid ettepanekuid vähendada elamutele lähimate tuulikute arvu, muuta nende asukohta ning kaaluda tuulikute kõrguse, võimsuse või muude tehniliste parameetrite piiramist. Vallavalitsuse vastustest nähtub, et nende ettepanekutega valdavalt ei arvestata.

Näiteks ettepanekule paigutada elamutele lähimad tuulikud kaugemale või vähendada nende arvu vastab vald, et planeeringulahendus on „praeguseks lõplik“ ning lähimate tuulikupositsioonide ärajätmist või ümberpaigutamist ei ole enam võimalik kaaluda. Samuti ei ole toetatud ettepanekuid piirata tuulikute võimsust või vähendada nende kõrgust.

Samas on planeeringulahendust menetluse jooksul juba muudetud. Esialgse 20 tuulikuga lahenduse asemel kavandatakse praegu 14 tuulikut, eelkõige täiendavate looduskaitseliste andmete ja piirangute tõttu. Kui mõjude tõttu oli võimalik muuta tuulikute arvu ja paigutust, jääb meile ebaselgeks, miks ei ole samaväärselt kaalutud muudatusi kohalikele elanikele avalduva mõju vähendamiseks.

See, et müra, varjutamist või muud mõju on võimalik hiljem tehniliste meetmetega vähendada lubatud või planeeringus seatud tasemeni, ei vasta küsimusele, kas mõju oleks võimalik vähendada juba planeeringulahenduse kaudu.

Samuti jääb ebaselgeks, milline on avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tegelik mõju planeeringulahendusele, kui elanike ettepanekutele vastatakse, et lahendus on juba lõplik.

Planeerimisseaduse § 120 kohaselt tehakse avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste põhjal planeeringus vajalikud muudatused. Kui muudatused muudavad planeeringu põhilahendust või tingivad KSH aruande olulise muutmise, tuleb vajaduse korral korrata ka kooskõlastamist, avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu.

Palume seetõttu 7.10.2026 avalikul arutelul selgitada, milliseid kohalikele elanikele väiksema mõjuga lahendusi on seni tegelikult analüüsitud, kuidas neid praeguse lahendusega võrreldi ning miks ei ole peetud põhjendatuks 14 tuulikuga lahenduse muutmist. Samuti soovime teada, millistel asjaoludel oleks vald valmis avalikul arutelul tehtud ettepanekutega arvestama ja planeeringulahendust muutma.

2. Kohalikule kogukonnale tuleb pakkuda õiglast ja pikaajalist kasu

Teine seni lahendamata küsimus on tuulepargist kohalikule kogukonnale jääv kasu.

Varasemal kohtumisel pakkus arendaja kogukonnale 250 000 euro suurust panust 30 aasta jooksul ehk keskmiselt ligikaudu 8300 eurot aastas. Meile ei ole selgitatud, mille alusel see summa kujunes ega kuidas see arvestab kavandatava tuulepargi mahtu, kasutusaega ja piirkonnale avalduvat pikaajalist mõju.

Planeeringuga kavandatakse 14 tuulikut ning KSH-s on mõju hindamisel kasutatud muu hulgas 6,2 MW ja 7,2 MW tuulikumudeleid. Sellise mahu ja aastakümneid kestva arenduse puhul peab meie hinnangul ka kogukonnale pakutav kasu olema pikaajaline, põhjendatud ning seotud projekti tegeliku mahu ja kasutusajaga.

Seadusest tulenev tuulikutasu ja arendaja täiendav panus kogukonda on erinevad küsimused. Kliimaministeerium on samuti välja toonud, et lisaks tuulikutasule võib kohalik omavalitsus leppida arendajaga kokku täiendavates kogukonnahüvedes ning omavalitsusel on seejuures oluline roll kohalike elanike huvide vahendamisel.

Võrdluseks on Lätis kohaliku kogukonna hüve seotud tuulepargi võimsusega – aastas makstakse 2500 eurot paigaldatud megavati kohta. 86,8–100,8 MW suuruse pargi puhul tähendaks see ligikaudu 217 000–252 000 eurot aastas. Me ei pea Läti mudelit Eestile automaatselt kohalduvaks ega väida, et just selline summa oleks siin ainus õiglane lahendus. Küll aga annab see võrdluspunkti arendaja senise pakkumise hindamiseks. Ka Eestis on tuuleparkide arendamisel kasutatud lahendusi, kus seadusjärgsele tuulikutasule lisanduvad arendaja ja kohaliku kogukonna vahel kokku lepitud hüved.

Palume seetõttu arendajal selgitada, mille alusel kujunes 250 000 euro suurune pakkumine 30 aasta peale ning miks peetakse seda kavandatava arenduse mahu ja kestuse juures piisavaks. Ootame arendajalt ja kohalikult omavalitsuselt uut ja sisulist ettepanekut, mis looks Vatla ja teiste vahetult mõjutatud külade jaoks püsiva kasu kogu tuulepargi kasutusaja jooksul. Peame mõistlikuks arutada lahendust, kus kogukonnale suunatav panus on seotud näiteks tuulepargi võimsuse, tegeliku toodangu või muu läbipaistva näitajaga, mitte määratud 30 aastaks ette ühe fikseeritud summana.

Vallavalitsus on oma vastustes märkinud, et vallavolikogul on võimalik suunata talle laekuvat tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu ka Vatla piirkonna ja selle elanike heaolu toetavatesse tegevustesse. Palume selgitada, milliste põhimõtete järgi kavatseb vald talle jäävat osa kasutada. Kui täiendava kohaliku kasu kokkulepet ei peeta planeeringumenetluse küsimuseks, palume selgitada, millal ja kuidas kavatseb vald seda arendajaga arutada.

Kohaliku kasu lahendus peaks toetama piirkonna pikaajalist arengut ja elujõulisust, näiteks kohalikke energialahendusi, kogukonna investeeringuid ning muid kohalike elanike heaolu parandavaid tegevusi.

Kogukonna üldise kasu kõrval tuleb eraldi arvestada kõige enam mõjutatud elamutega. Kõiki mõjusid ei pruugi olla võimalik täielikult vältida ning osa leevendusmeetmeid, näiteks täiendav haljastus, annab tegeliku tulemuse alles pikema aja jooksul. Samuti võivad meetmete rakendamist konkreetsel kinnistul piirata tehnilised ja ruumilised tingimused, näiteks elektriõhuliinid ja kraavid.

Seetõttu peame vajalikuks, et kõige enam mõjutatud elamute puhul oleks võimalik kokku leppida täiendavates kinnistupõhistes lahendustes, sealhulgas täiendavas tasus või muus hüves. Kui kohalik omavalitsus ja arendaja näevad kõige enam mõjutatud elamute toetamist osana laiemast kohaliku kasu mudelist, palume selgelt välja tuua, millistel alustel määratakse selle sihtrühm ning milliseid lahendusi neile pakutakse.

Meie jaoks on oluline, et tuulepargist saadav kasu jõuaks ka nende külade ja inimesteni, kelle elukeskkonda arendus kõige otsesemalt ja pikaajalisemalt mõjutab.

3. Otsustusprotsess peab olema läbipaistev

Meie jaoks on oluline, et planeeringumenetluse käigus esitatud kohalike elanike seisukohad ja ettepanekud oleksid kogu kogukonnale kättesaadavad ning oleks võimalik jälgida, kuidas nendega edasises menetluses arvestatakse.

Varasem avalik arutelu protokolliti, kuid meile teadaolevalt on protokoll edastatud üksnes arutelul osalenutele. Koosolekul esitati mitmeid küsimusi, vastuväiteid ja ettepanekuid, millega peaks olema võimalik tutvuda ka neil kohalikel elanikel, kes koosolekul ei osalenud.

Palume seetõttu teha varasema avaliku arutelu protokoll ja edaspidiste avalike arutelude protokollid menetlusmaterjalide osana avalikult kättesaadavaks. Samuti palume tagada, et 7.10.2026 avalikul arutelul esitatud ettepanekud, vastuväited ja lahendamata eriarvamused oleksid selgelt dokumenteeritud ning nende edasine käsitlemine oleks jälgitav.

4. Meie ettepanek edasiseks

Soovime, et kohalik omavalitsus ja arendaja käsitleksid kogukonda partnerina ning kohalike elanike ettepanekuid kaalutaks sisuliselt enne planeeringulahenduse lõplikuks kujundamist.

Seetõttu palume enne planeeringu edasist menetlemist:

  1. analüüsida ja võrrelda väiksema mõjuga lahendusi, sealhulgas võimalusi muuta elamutele lähimate tuulikute arvu, asukohta, kõrgust või muid tehnilisi parameetreid, ning põhjendada, miks eelistatakse praegust 14 tuulikuga lahendust;
  2. esitada õiglane ja pikaajaline kohaliku kasu ettepanek, mis arvestab tuulepargi tegelikku mahtu ja kasutusaega ning toetab Vatla ja teiste vahetult mõjutatud külade jätkusuutlikku arengut;
  3. tagada menetluse läbipaistvus, dokumenteerides kohalike elanike ettepanekud ja lahendamata eriarvamused ning näidates, kuidas neid planeeringu edasises menetluses käsitletakse.

Praegusel kujul ja seni pakutud tingimustel ei toeta meie, allakirjutanud Vatla ja teiste vahetult mõjutatud külade elanikud ja kinnistuomanikud, kavandatava tuulepargi rajamist.

Oleme valmis arutama lahendust, mis vähendab mõju kohalike inimeste elukeskkonnale ning tagab, et nii suure ja pikaajalise arendusega kaasneb piirkonnale ka õiglane ja kestev kasu.

Palume käsitleda käesolevat pöördumist 7.10.2026 avalikul arutelul ning lisada see planeeringu menetlusmaterjalide hulka.

Lugupidamisega

allakirjutanud Vatla ja teiste vahetult mõjutatud külade elanikud ja kinnistuomanikud

Kommentaarid

Kommenteerimiseks pead sisse logima.
Olen lugenud läbi algatuse "Seisukoht Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b kohta" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
NimiIsikukoodAllkiri