julgeolekumaks, RKM ja KM18% tulumaksu vähendamine vaata AI abiga
Eesti laiapõhjalise julgeolekumaksu (mida hiljem muudeti korraliseks tulumaksu ja käibemaksu tõusuks) esialgselt planeeritud eelarvemaht oli täisaastatel umbes 750–820 miljonit eurot aastas. Kuna reformiga loobuti ettevõtete raamatupidamisliku kasumi jooksvast maksustamisest ning eraisikute maksuvaba tulu säilis, on uue mudeli prognoositav riigieelarve laekumine esialgse plaaniga võrreldes aastatel 2026–2028 ligikaudu 230–290 miljoni euro võrra väiksem Seega oleks RKM kehtestamine tuntav lisa julgeoleku maksule-92miljonit. Või vastupidi: maksukoormuse alandamine, KM, tulumaks elavdaks üldist majandust ja selle arvel koguneks julgeolekuks rohkem raha Lühidalt: Maksukoormuse vähenemisest tingitud esialgse "augu" eelarves lapib riigi tulu poolel kinni raha kiiremini pöörlemine majanduses. Madalam maks meelitab ligi investeeringuid, jätab inimestele kätte rohkem raha ja suurendab ametlikku tarbimist, mistõttu riik kogub samadelt või madalamatelt protsentidelt tulu palju suuremalt rahasummalt (maksubaasilt). Maksukoormuse vähenemine (näiteks käibemaksu alandamine 18%-le) väljendub majanduse elavnemise kaudu riigieelarve tulu poolel maksubaasi laienemise ja majandusaktiivsuse kasvu kaudu, mis võib osaliselt või täielikult kompenseerida madalamast maksumäärast tingitud esialgse tulukaotuse (seda nähtust kirjeldab majandusteaduses Lafferi kõver). Kui käibemaksu alandatakse (näiteks varasemalt kõrgemalt tasemelt 18%-le), käivitub majanduses ahelreaktsioon, mis mõjutab riigitulusid