Eesti vajab tugevat riigikaitset ja selleks vajalikke rahalisi vahendeid.

Me ei tee ettepanekut riigi tulusid vähendada. Teeme ettepaneku koguda vajalik raha lihtsamalt, läbipaistvamalt ja väiksema ühiskondliku kuluga.

Teeme ettepaneku asendada mootorsõidukimaks (MSM) lihtsa riigikaitsemaksuga (RKM).

Esialgse tööarvutuse järgi võiks RKM suurusjärk olla umbes 92 eurot aastas ehk 7,68 eurot kuus ühe täiskasvanud inimese kohta. Lapsed maksu ei maksaks. Pensionärid kuuluksid esialgse ettepaneku järgi maksjate hulka.

See summa on üksnes tööversiooni orientiir, mitte lõplik ettepanek. RKM-i täpne määr tuleks määrata pärast tegeliku täiendava riigikaitsevajaduse, MSM-i tegeliku laekumise ning MSM-i kogumise ja haldamise täieliku ühiskondliku kulu väljaselgitamist.

Miks?

Mootorsõidukimaksu esialgseks aastaseks tuluks kavandati 2025. aastal ligikaudu 99 miljonit eurot. Tegelikult laekus 2025. aastal mootorsõidukimaksu 87 miljonit eurot. MTA saatis samal aastal välja 520 448 mootorsõidukimaksuteadet. Kõigil maksuteadetel kokku oli maksusumma ligikaudu 93,9 miljonit eurot, arvestades aasta jooksul tehtud ümberarvutusi.

1. aasta riigieelarves on mootorsõidukimaksu tuluks kavandatud 85 miljonit eurot. See näitab, et RKM-i määra ei ole mõistlik siduda automaatselt ühe varasema prognoosiga, vaid lähtuda tuleb tegelikust vajadusest ja tegelikest kuludest.

Samas on MSM-i kogumisega seotud mitte ainult riigi otsene halduskulu, vaid ka IT-arendused ja hooldus, andmete haldamine, ametnike tööaeg, maksuteadete koostamine ja saatmine, inimeste pöördumised, andmete parandamine, ümberarvutused, vaided ning muud kulud.

MTA andmetel oli 2025. aastal mootorsõidukimaksuga seotud klientide pöördumisi üle 39 000. MTA kirjeldab samal ajal ka uue maksu rakendamiseks tehtud ulatuslikke IT-arendusi.

Seetõttu tuleb võrrelda mitte ainult:

(MSM-i tulu) – (riigi otsene halduskulu),

vaid:

(MSM-i tulu) – (kogu selle maksu kogumise ja haldamise ühiskondlik kulu).

Kogu ühiskondliku kulu hulka tuleb arvestada ka inimeste ja ettevõtjate ajakulu ning muud kulud, mida keerukas maksusüsteem tekitab.

Meie esialgsed hinnangud tuleb anda riigiasutustele kontrollimiseks. Palume avaldada tegelikud andmed ning meie arvutusi vajadusel parandada.

Kui RKM kaotab MSM-i, ei kao ainult MSM-i otsene halduskulu. Kaovad või vähenevad ka need ühiskondlikud kulud, mida MSM oma keerukuse tõttu tekitab.

Seetõttu võib RKM-i vajalik summa olla väiksem kui MSM-i senine brutotulu, kui eesmärk on tagada riigile sama või vajalik puhastulu.

Milleks on MSM vajalik?

Eestis on juba kasutuspõhine kütuseaktsiis.

Lisaks mõjutavad sõiduki ostu ja omaduste valikut registreerimistasu ning muud maksupoliitika meetmed.

Seetõttu tuleb küsida:

Millise täiendava eesmärgi saavutab MSM, mida olemasolevad maksud juba ei täida?

Kui eesmärk on riigikaitse, on mõistlikum nimetada maks selle tegeliku eesmärgi järgi ja siduda see riigikaitse vajadusega.

RKM oleks teistsugune

RKM oleks:

• lihtne;
• automaatselt kogutav;
• jagatud 12 kuumakseks;
• laste suhtes vabastatud;
• esialgse ettepaneku järgi täiskasvanutele ühetaoline;
• ajutine ja vajaduspõhine;
• vajaduse vähenedes vähendatav;
• vajaduse kadudes lõpetatav.

Riigikaitse täiendava vajaduse suurenemisel saab määra muuta.

See tähendab, et tegemist ei oleks maksuga, mis peab jääma ühiskonda püsivalt lihtsalt sellepärast, et kord on loodud maksusüsteem.

RKM-i põhimõte peaks olema:

vajadus → määr → kogumine → läbipaistev kasutamine → vajaduse vähenemisel määra vähendamine → vajaduse kadumisel lõpetamine.

Raha kasutamine peab olema nähtav

Mootorsõidukimaks laekub riigieelarvesse. 2026. aasta riigieelarve kohaselt suunatakse mootorsõidukimaksust 48 miljonit eurot riigimaanteede koondprojekti. Riigikogu on samas selgitanud, et maanteetaristusse suunatakse kokku 283 miljonit eurot.

Seetõttu palume riigil näidata selgelt:

kuhu MSM-ist laekuv raha tegelikult läheb, millised kulud selle tuluga kaetakse ja milline osa on täiendav vajadus.

Küsime ka:

Kui suur osa mootorsõidukimaksu tulust on tegelikult vajalik selleks, et täita ülesandeid, mida juba rahastatakse teiste maksude ja riigieelarve kaudu?

Näidake avalikult, kuhu MSM-ist laekuv raha läheb ning milline osa sellest on täiendav vajadus võrreldes juba olemasolevate maksutuludega.

Alles selle põhjal saab ausalt otsustada, kui suur peab olema RKM.

Me ei ütle:

„Andke RKM-iga riigile veel sama palju raha.“

Me ütleme:

„Kõigepealt arvutame välja, kui palju raha riik tegelikult vajab. Siis vaatame, kui palju MSM-i kaotamisega kulusid kaob. Alles seejärel määrame RKM-i suuruse.“

RKM ei oleks ainult maks – see võiks olla ühise vastutuse märk

Riigikaitse ei ole ainult riigi, Kaitseväe ega reservväelaste ülesanne. Eesti julgeolek on kogu ühiskonna ühine vastutus.

RKM-i eesmärk võiks olla seda vastutust ka nähtavamaks muuta.

Meie ettepaneku oluline põhimõte on:

maksukohustus → ühine vastutus → auasi → vabatahtlik suurem panus → ühiskondlik tunnustus.

Kohustuslik RKM looks kõigile täiskasvanutele ühise baaspanuse. Sellele võiks lisanduda võimalus teha vabatahtlikult suurem panus.

Näiteks võiks inimesel olla võimalus valida, kas ta tasub üksnes kohustusliku RKM-i või soovib anda riigikaitsesse rohkem – näiteks kaks või kolm korda RKM-i suuruse summa või mõne enda valitud suurema panuse.

See ei oleks kohustus.

See oleks võimalus.

Anname inimesele võimaluse oma panust ise näidata

Inimesel võib olla erinevaid viise Eesti riiki ja selle julgeolekut toetada. Üks neist võiks olla vabatahtlikult suurem rahaline panus riigikaitsesse.

Näiteks:

1 × RKM – kohustuslik baaspanus 2 × RKM – vabatahtlik suurem panus 3 × RKM – veel suurem vabatahtlik panus või muu inimese enda valitud summa.

Selline süsteem annaks inimesele võimaluse näidata oma suhtumist mitte ainult sõnade, vaid konkreetse teoga.

See võiks kujundada Eestis uue positiivse ühiskondliku nähtuse, kus riigikaitsesse panustamine ei ole ainult kohustus, vaid ka uhkuse ja au küsimus.

Anname inimestele võimaluse muuta riigikaitsesse panustamine kohustusest ka auasjaks.

Vabatahtlik suurem panus võiks saada omaette tähenduse

Kui inimene maksab vabatahtlikult kaks või kolm korda RKM-i suuruse summa, ei peaks seda käsitlema lihtsalt suurema maksuna.

See võiks kujuneda ühiskondlikuks märgiks:

„Ma olen valmis Eesti kaitsmisse panustama rohkem kui miinimum.“

Sellise panuse väärtus ei seisne üksnes kogutud eurosummas.

Selle väärtus võib olla ka eeskujus.

Kui inimene näeb, et teised tema ümber on valmis rohkem panustama, võib tekkida positiivne soov anda ka ise suurem panus.

Nii võib riigikaitsemaksust kujuneda mitte ainult rahakogumise mehhanism, vaid ka riigikaitsekultuuri kujundav mehhanism.

RKM võiks seega kujuneda mitte lihtsalt maksuks, vaid riigikaitse au- ja uhkuseasjaks.

Riigikaitse toetamine peab olema võimalik kõigile

Vabatahtliku suurema panuse mõte ei peaks sõltuma inimese rahvusest.

Eesti riigi julgeolekut võivad soovida toetada Eesti kodanikud, teise riigi kodanikud ja kodakondsuseta Eestis elavad inimesed.

Seetõttu võiks vabatahtlik suurem panus olla võimalus, mille kaudu saab iga inimene oma suhtumist Eesti riigi julgeolekusse ise väljendada.

Samas palume Riigikogul ja õigusekspertidel analüüsida, kas ning millistel objektiivselt põhjendatud alustel võiks riigikaitse rahastamise korral arvestada inimese õiguslikku staatust, maksuresidentsust või muud seost Eestiga ning millised oleksid sellise eristamise põhiseaduslikud piirid.

Meie ettepaneku keskne mõte ei ole kedagi rahvuse või poliitiliste veendumuste alusel rohkem maksustada.

Keskne mõte on anda inimesele võimalus ise näidata, kui palju ta soovib Eesti riigikaitsesse panustada.

Raha liikumine peab olema läbipaistev

Kui inimene maksab RKM-i, peab ta teadma, mille jaoks seda raha kogutakse.

Eriti oluline on see vabatahtlike lisapanuste puhul.

Raha kasutamine peab olema jälgitav ning riik peaks regulaarselt avaldama:

• kui palju RKM-i koguti;
• kui palju koguti vabatahtlikke lisapanuseid;
• millistele riigikaitselistele eesmärkidele raha suunati;
• milline oli kogumise ja haldamise kulu;
• milline täiendav riigikaitsevajadus oli selle maksu kehtestamise aluseks.

Kui täiendavat riigikaitsevajadust enam ei ole, peab olema võimalik maksu vähendada või lõpetada.

Meie ettepanek Riigikogule

Palume Riigikogul:

1. analüüsida mootorsõidukimaksu asendamist riigikaitsemaksuga;
2. välja selgitada MSM-i tegelik kogumise ja haldamise kogukulu ning avalikustada vastavad andmed;
3. välja selgitada MSM-i põhjustatud laiem ühiskondlik halduskoormus, sealhulgas riigi, ettevõtjate ja inimeste ajakulu;
4. määrata RKM-i suurus tegeliku täiendava riigikaitsevajaduse põhjal;
5. kujundada RKM võimalikult lihtsaks ja väikese halduskoormusega maksuks;
6. siduda RKM selgelt riigikaitse täiendava rahastamise vajadusega;
7. näha ette mehhanism, mille kaudu saab maksu vajaduse vähenemisel vähendada ja vajaduse kadumisel lõpetada;
8. luua võimalus teha RKM-i kõrval vabatahtlikult suuremaid riigikaitselisi panuseid;
9. analüüsida, kuidas sellist vabatahtlikku suuremat panust ühiskonnas nähtavalt väärtustada, ilma et sellest kujuneks kohustuslik aunimetuste või autasude süsteem;
10. hinnata põhiseaduslikult ja õiguslikult, kas riigikaitse rahastamisel on võimalik arvestada erinevate maksustatavate isikute õigusliku staatuse, maksuresidentsuse või muu objektiivse seosega Eestiga ning millised on sellise eristamise piirid;
11. tagada, et RKM ei vähendaks riigi enda vastutust Eesti riigikaitse piisava rahastamise eest.

Lõpetuseks

Me ei tee ettepanekut, et Eesti kulutaks riigikaitsele vähem.

Me teeme ettepaneku küsida:

kas sama vajalikku raha saab koguda lihtsamalt, läbipaistvamalt ja väiksema ühiskondliku kuluga?

Kui vastus on jah, siis võiks Eesti asendada keerukama ja sõiduki omamisega seotud maksustamise lihtsama riigikaitsemaksuga, mille eesmärk on kõigile selgelt arusaadav.

Veelgi enam – võiksime anda inimesele võimaluse teha midagi enamat kui lihtsalt täita maksukohustust.

Maksukohustus võib olla ühine vastutus. Ühine vastutus võib kujuneda auasjaks. Ja auasi võib anda inimesele võimaluse vabatahtlikult veel rohkem panustada.

Anname inimestele võimaluse muuta riigikaitsesse panustamine kohustusest ka auasjaks.

Eesti võiks näidata eeskuju ka Euroopas

Kui Eesti suudab näidata, et sama riigitulu on võimalik koguda lihtsamalt, läbipaistvamalt ja väiksema ühiskondliku kuluga, ei peaks me seda kogemust ainult enda teada hoidma.

Eesti on väike riik, kuid just väikesel riigil on võimalik uusi lahendusi kiiremini katsetada ja nende tegelikku mõju mõõta.

Kui RKM-i lahendus ennast õigustab, võiks sellest kujuneda Eesti ettepanek ka Euroopa tasandil: kuidas muuta riigi tulude kogumine lihtsamaks, vähendada bürokraatiat ning suunata rohkem raha tegelikku eesmärki selle asemel, et kulutada osa ressursist keeruka maksusüsteemi enda ülalpidamisele.

Ennast kiitmast me ei väsi – kui Eesti suudab näidata, et sama riigitulu saab koguda lihtsamalt ja väiksema ühiskondliku kuluga, võiks sellest saada Eesti ettepanek Euroopa tasandil.

Nii ei oleks käesolev algatus ainult ettepanek ühe Eesti maksu muutmiseks. See võiks olla ka esimene samm lahenduse poole, mida Eesti saaks tulevikus teistele Euroopa riikidele tutvustada.

Võimalusel võiks sellest kujuneda ka Riigikogu liikmetele lähtekoht, mille abil viia Eesti toimiv lahendus edasi Euroopa tasandile.