LIHTSAM MAKS, TUGEVAM RIIGIKAITSE

Eesti vajab tugevat riigikaitset ja selleks vajalikke rahalisi vahendeid.

Me ei tee ettepanekut riigi tulusid vähendada. Teeme ettepaneku koguda vajalik raha lihtsamalt, läbipaistvamalt ja väiksema ühiskondliku kuluga.

LIHTSAM MAKS, TUGEVAM RIIGIKAITSE

RKM mootorsõidukimaksu asemel

ETTEPANEK RIIGIKOGULE

Eesti vajab tugevat riigikaitset ja selleks vajalikke rahalisi vahendeid.

Me ei tee ettepanekut riigi tulusid vähendada. Teeme ettepaneku koguda riigikaitseks vajalik raha lihtsamalt, läbipaistvamalt ja väiksema ühiskondliku kuluga.

Teeme ettepaneku asendada mootorsõidukimaks (MSM) riigikaitsemaksuga (RKM).

RKM-i põhimõte oleks lihtne: riigikaitse on kogu ühiskonna ühine vajadus ja selle eest kantakse ühist vastutust.

Esialgse tööarvutuse järgi võiks RKM-i suurusjärk olla umbes 92 eurot aastas ehk 7,68 eurot kuus ühe täiskasvanud inimese kohta. Lapsed maksu ei maksaks. Pensionärid kuuluksid esialgse ettepaneku järgi maksjate hulka.

See summa on üksnes tööversiooni orientiir, mitte lõplik ettepanek. RKM-i täpne määr tuleks määrata pärast tegeliku täiendava riigikaitsevajaduse, MSM-i tegeliku laekumise ning MSM-i kogumise ja haldamise täieliku ühiskondliku kulu väljaselgitamist.

MIKS MUUTA?

Mootorsõidukimaks on Eestis uus maks, mis jõustus 2025. aastal. 2025. aastal laekus seda 87 miljonit eurot ning MTA saatis välja 520 448 maksuteadet. MTA andmetel oli samal aastal mootorsõidukimaksuga seotud pöördumisi üle 39 000.

1. aasta riigieelarve prognoosis on mootorsõidukimaksu laekumiseks arvestatud 85 miljonit eurot. Riigikogu eelarvematerjali järgi suunatakse mootorsõidukimaksust 48 miljonit eurot riigimaanteede koondprojekti.

Need numbrid näitavad, et tegemist ei ole väikese kõrvalise maksuga.

Kuid oluline küsimus ei ole ainult see, kui palju raha maks sisse toob.

Oluline on küsida:

Kui palju maksab ühiskonnale selle maksu kogumine, haldamine, selgitamine, muutmine ja vaidluste lahendamine?

Siin tuleb vaadata kaugemale riigi otsesest halduskulust.

Arvestada tuleb ka:

• MTA töötajate aega;
• IT-arendusi ja IT-hooldust;
• andmete haldamist;
• maksuteadete koostamist ja saatmist;
• inimeste pöördumisi;
• andmete parandamist ja ümberarvutusi;
• vaidlusi ja kohtumenetlusi;
• ametnike ja juristide tööd;
• ettevõtete raamatupidamis- ja halduskulu;
• inimeste enda aega ja vaeva.

Seetõttu tuleb võrrelda mitte ainult

(MSM-i tulu) – (riigi otsene halduskulu)

vaid

(MSM-i tulu) – (kogu selle maksu kogumise ja haldamise ühiskondlik kulu).

Kui RKM kaotab MSM-i, ei kao ainult MSM-i otsene halduskulu. Kaovad või vähenevad ka need ühiskondlikud kulud, mida MSM oma keerukuse tõttu tekitab.

MILLEKS ON MSM VAJALIK?

Eestis on juba olemas kütuseaktsiis, mis seob maksustamise sõidukite kasutamisega.

Sõiduki ostu ja kasutamist mõjutavad samuti registreerimistasu ning muud maksupoliitilised meetmed.

Seetõttu tuleb küsida:

Millise täiendava eesmärgi saavutab MSM, mida olemasolevad maksud juba ei täida?

Kui tegelik täiendav vajadus on riigikaitse, siis võiks selle ka ausalt välja öelda ja nimetada maks selle tegeliku eesmärgi järgi.

RKM OLEKS TEISTSUGUNE

RKM peaks olema:

• lihtne;
• arusaadav;
• võimalikult väikese halduskoormusega;
• automaatselt kogutav;
• jaotatud 12 kuu peale;
• seotud selgelt riigikaitse täiendava rahastamisvajadusega.

RKM ei peaks olema igavene maks.

Põhimõte võiks olla:

vajadus → määr → kogumine → läbipaistev kasutamine → vajaduse vähenemisel määra vähendamine → vajaduse kadumisel maksu lõpetamine.

Kui riigikaitse täiendav rahavajadus suureneb, saab määra vastavalt vajadusele muuta.

Kui vajadus väheneb, tuleb ka maksukoormust vähendada.

RKM ei tohi samal ajal vähendada riigi enda vastutust riigikaitse piisava rahastamise eest.

RAHA KASUTAMINE PEAB OLEMA NÄHTAV

Kui inimeselt kogutakse raha konkreetse eesmärgi nimel, peab inimesel olema võimalik aru saada, mida tema panusega tehakse.

RKM-i puhul peaks avalikult olema näha vähemalt:

• kui palju RKM-i kogutakse;
• kui palju kogutakse vabatahtliku suurema panusena;
• milliste riigikaitseliste eesmärkide jaoks raha kasutatakse;
• kui suur on kogumise ja haldamise kulu;
• milline on tegelik täiendav riigikaitsevajadus.

Läbipaistvus ei tähenda, et avalikuks tuleb teha riigikaitseliselt tundlik info.

Läbipaistvus Eesti inimesele ei tähenda läbipaistvust vastasele.

Avalik peab olema raha kasutamise eesmärk ja üldine tulemus, kuid riigi tegelik operatiivne valmisolek, ressursside paiknemine ja muud julgeolekut puudutavad üksikasjad peavad jääma kaitstuks.

RKM TOOB INIMESE JA RIIGI KOKKU

Maks ei pea tähendama vastandumist:

„meie“ ja „nemad“ – inimene ja riik.

RKM-i mõte võiks olla vastupidine.

Kui inimene teab, mille jaoks tema panus on vajalik, kuhu raha läheb ja millist valmisolekut selle eest luuakse, tekib maksul ka selge mõte ja tagasiside.

Selge tagasiside tugevdab sidet inimese ja riigi vahel. Segane tagasiside võib seda sidet nõrgendada.

RKM-i puhul võiks põhimõte olla:

vajadus → panus → nähtav kasutamine → tagasiside → usaldus.

Riik ei ütleks ainult:

„Sul on kohustus maksta.“

Riik ütleks:

„Meil on ühine vajadus ja me kanname selle eest ühist vastutust.“

Inimene omakorda näeks, et tema panus aitab kaasa Eesti kaitsevõimele ja valmisolekule.

Riik ja inimene ei ole siin „teie“ ja „meie“. Me oleme sama Eesti.

ANNAME INIMESELE VÕIMALUSE OMA PANUST ISE NÄIDATA

RKM võiks anda inimesele lisaks kohustuslikule ühisele panusele ka võimaluse vabatahtlikult rohkem panustada.

Näiteks:

1 × RKM – ühine kohustuslik panus 2 × RKM – vabatahtlik suurem panus 3 × RKM – veel suurem vabatahtlik panus

See ei peaks olema võistlus ega ametlik aunimetus.

See võiks olla inimese enda otsus.

Anname inimestele võimaluse muuta riigikaitsesse panustamine kohustusest ka auasjaks.

Maksukohustus võib olla ühine vastutus.

Vabatahtlik suurem panus võib kujuneda isiklikuks tahteavalduseks ja ühiskondlikult tunnustatud heaks eeskujuks.

RIIGIKAITSE PEAB OLEMA VÕIMALIK KÕIGILE

RKM-i puhul ei tohiks inimese võimalus riigikaitsesse panustada sõltuda sellest, kas tal on auto.

Ka inimene, kellel ei ole kunagi autot olnud, võib anda oma panuse Eesti julgeolekusse.

Ka pensionär võib tahta anda oma panuse sellesse, et tema lastel ja lastelastel oleks Eestis turvaline edasi elada.

Seetõttu peaks RKM ühendama inimesi, mitte neid eristama.

Kõigil oleks ühine vastutus ning kõigil, kellel on soovi ja võimalust rohkem panustada, võiks olla selleks võimalus.

ÄRME MUUDA VANA TEHNIKAT AUTOMAATSELT VÄÄRTUSETUKS

Eesti julgeolekuolukorras tuleb maksupoliitikas arvestada ka olemasoleva sõidukipargi ja muu tehnika võimaliku riigikaitselise väärtusega.

Sõda Ukrainas on näidanud, et kriisiolukorras võib väärtus olla ka lihtsal, parandataval ja maastikul kasutataval tehnikal.

Eriti puudutab see teatud nelikveolisi ja maastikul kasutatavaid sõidukeid.

See ei tähenda, et iga vana auto või muu tehnika oleks riigikaitseline ressurss.

Küll aga tuleb küsida:

Kas on mõistlik maksupoliitikaga survestada vanema tehnika kasutusest kõrvaldamist olukorras, kus kriisiolukorras võib olla vaja võimalikult suurt olemasolevat tehnilist ja logistilist reservi?

Linnas kasutult seisva romu ja maal kasutuses oleva või taastatava vana nelikveolise sõiduki mõju ei ole tingimata sama.

Seetõttu võiks RKM-i loomisega kaasneda ka riigikaitseline tegevus olemasoleva tehnika säilitamiseks ja taastamiseks vastavalt Kaitseliidu vajadustele ja korraldusele.

Eesmärk ei oleks koguda vana tehnikat lihtsalt kogumise pärast.

Eesmärk oleks säilitada olemasolevat ressurssi, millel võib kriisiolukorras olla praktiline väärtus.

TEHNIKA KUI ÕPPEVAHEND JA NOORTE VALMISOLEK

Riigikaitse ei ole ainult tehnika.

Kõige olulisem ressurss on inimene.

Kaitseliidu baasil ja koostöös noorteorganisatsioonidega võiks üle Eesti arendada tegevusi, kus noored saavad eakohasel viisil arendada nii vaimset kui füüsilist valmisolekut, koostööoskust, probleemide lahendamist, tehnikahuvi ja tehatahtmist.

Õppesse võiks sobivalt kuuluda ka tehnika tundmine, hooldamine ja taastamine ning mängulised ja digitaalsed simulatsioonid.

Mänguline keskkond ei asenda päris väljaõpet, kuid võib aidata arendada näiteks ruumitaju, koordinatsiooni, otsustamist ja meeskonnatööd.

Eesmärk ei oleks ainult tulevase sõduri ettevalmistamine.

Eesmärk oleks kasvatada noori, kes suudavad kriisiolukorras säilitada tegutsemisvõime, aidata teisi, kasutada olemasolevaid vahendeid ja võtta vastutust.

Vaimne valmisolek, füüsiline valmisolek ja tehatahtmine on samuti riigikaitsevõime.

HAJUTATUD RESSURSS JA INFOJULGEOLEK

Riigil ja Kaitseväel on oma väljaõpe, varustus ja kaasaegne tehnika.

Selle ettepaneku mõte on teistsugune: säilitada ja arendada olemasolevat ühiskonna ressurssi, mida saaks vajadusel kasutada vastavalt Kaitseliidu vajadustele ja korraldusele.

Sellise reservi tegelik ulatus ei pea olema avalikult teada.

Ka vastane ei pea teadma, milline täiendav kasutatav ressurss Eestis tegelikult olemas on.

Seetõttu peab RKM-i puhul olema tasakaal avaliku vastutuse ja riigikaitselise infojulgeoleku vahel.

Eesti inimene peab teadma, mille eest ta maksab ja mida tema panusega saavutatakse. Vastane ei pea teadma, kui suur on meie tegelik valmisolek.

RKM EI OLEKS AINULT MAKS

RKM võiks olla midagi enamat kui uus maks.

See võiks olla ühise vastutuse märk.

See võiks anda inimesele teadmise, et tema panus aitab kaasa ühisele eesmärgile.

See võiks anda riigile kohustuse anda inimesele selget tagasisidet.

See võiks anda inimesele võimaluse panustada rohkem.

Ja see võiks aidata muuta suhtumist:

„Mina maksan ja riik otsustab“

suunas

„Meie panustame ja meie kaitseme oma Eestit.“

Maksukohustus võib olla ühine vastutus.

Ühine vastutus võib kujuneda auasjaks.

Ja auasi võib anda inimesele võimaluse vabatahtlikult veel rohkem panustada.

MEIE ETTEPANEK RIIGIKOGULE

Teeme Riigikogule ettepaneku:

1. analüüsida mootorsõidukimaksu asendamist riigikaitsemaksuga;
2. välja selgitada ja avalikustada MSM-i tegelik kogumise ja haldamise kulu;
3. hinnata ka MSM-i laiemat ühiskondlikku halduskoormust;
4. määrata RKM-i suurus tegeliku täiendava riigikaitsevajaduse põhjal;
5. kujundada RKM võimalikult lihtsaks ja väikese halduskoormusega;
6. siduda RKM selgelt täiendava riigikaitse rahastamisvajadusega;
7. luua mehhanism RKM-i vähendamiseks, kui vajadus väheneb, ning lõpetamiseks, kui täiendav vajadus kaob;
8. anda inimestele võimalus teha vabatahtlikult suuremaid riigikaitselisi panuseid;
9. kujundada võimalusel ühiskondlik tunnustus inimestele, kes otsustavad vabatahtlikult rohkem panustada;
10. hinnata RKM-i mõju olemasoleva tehnika säilimisele ja kaaluda võimalusi selle riigikaitseliseks säilitamiseks ning taastamiseks vastavalt Kaitseliidu vajadustele ja korraldusele;
11. arendada Kaitseliidu ja noorteorganisatsioonide kaudu noorte vaimset, füüsilist ja praktilist kriisivalmidust;
12. tagada RKM-i rahakasutuse läbipaistvus, kaitstes samal ajal riigikaitseliselt tundlikku infot;
13. tagada, et RKM ei vähendaks riigi enda vastutust riigikaitse piisava rahastamise eest.

LÕPETUSEKS

Me ei tee ettepanekut, et Eesti kulutaks riigikaitsele vähem.

Me teeme ettepaneku küsida:

Kas sama vajalikku raha saab koguda lihtsamalt, läbipaistvamalt ja väiksema ühiskondliku kuluga?

Ja veel olulisem:

Kas maks saab olla midagi enamat kui kohustus?

Kas see saab olla ühise vastutuse märk?

Kas see saab tuua inimest ja riiki üksteisele lähemale?

Kas see saab anda inimesele selge vastuse küsimusele:

„Mille jaoks minu raha kasutatakse?“

RKM-i mõte on, et vastus oleks:

Eesti enda julgeoleku ja valmisoleku jaoks.

Kui inimene näeb vajadust, teeb oma panuse ja saab selle kasutamise kohta arusaadavat tagasisidet, võib suureneda ka usaldus riigi vastu.

Vajadus → panus → nähtav kasutamine → tagasiside → usaldus.

See võiks olla RKM-i kõige olulisem erinevus.

Riik ja inimene ei ole „teie“ ja „meie“. Me oleme sama Eesti.

Anname inimestele võimaluse muuta riigikaitsesse panustamine kohustusest ka auasjaks.

EESTI VÕIKS NÄIDATA EESKUJU KA EUROOPAS

Kui Eesti suudab näidata, et sama riigitulu on võimalik koguda lihtsamalt, läbipaistvamalt ja väiksema ühiskondliku kuluga, ei peaks me seda kogemust ainult enda teada hoidma.

Eesti on väike riik, kuid just väikesel riigil on võimalik uusi lahendusi kiiremini katsetada ja nende tegelikku mõju mõõta.

Kui RKM-i lahendus ennast õigustab, võiks sellest kujuneda Eesti ettepanek ka Euroopa tasandil: kuidas muuta riigi tulude kogumine lihtsamaks, vähendada bürokraatiat ning suunata rohkem raha tegelikku eesmärki selle asemel, et kulutada osa ressursist keeruka maksusüsteemi enda ülalpidamisele.

Ennast kiitmast me ei väsi – kui Eesti suudab näidata, et sama riigitulu saab koguda lihtsamalt ja väiksema ühiskondliku kuluga, võiks sellest saada Eesti ettepanek Euroopa tasandil.

Nii ei oleks käesolev algatus ainult ettepanek ühe Eesti maksu muutmiseks.

See võiks olla ka esimene samm lahenduse poole, mida Eesti saaks tulevikus teistele Euroopa riikidele tutvustada.

Võimalusel võiks sellest kujuneda ka Riigikogu liikmetele lähtekoht, mille abil viia Eesti toimiv lahendus edasi Euroopa tasandile.