Tõrva valda kavandatakse kahte suuremahulist tööstuslikku tuuleparki kuni 300 meetri kõrguste tuulikutega, mille rajamine mõjutaks aastakümneteks piirkonna elukeskkonda, loodust, kinnisvara, ettevõtlust ja Tõrva valla edasisi arenguvõimalusi.

Planeeringute menetlemise käigus kogunenud teabe, uuringute, sõltumatute eksperthinnangute, kohalike elanike seisukohtade ning menetluses ilmnenud uute asjaolude põhjal on saanud selgeks, et mitmed olulised mõjud on jäänud piisavalt uurimata või hindamata, osa otsustamiseks vajalikust teabest ei ole kontrollitav ning mitmed olulised riskid on jätkuvalt lahendamata.

Nende asjaolude koosmõjus ei ole Tõrva valla tuuleparkide eriplaneeringute I ja II menetlemise jätkamine põhjendatud.

Käesoleva rahvaalgatusega kogutakse Tõrva valla elanike toetus nõudele lõpetada mõlema eriplaneeringu menetlemine.

Kas toetad nõuet lõpetada Tõrva valla tuuleparkide eriplaneeringute I ja II menetlemine?

PÕHJENDUSED

1. Otsustamiseks vajalikud mõjud peavad olema välja selgitatud enne planeeringu kehtestamist

Planeeringu koostamise korraldaja on Tõrva vald.

Planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 5 kohustab planeeringu korraldajat hindama planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

PlanS § 11 nõuab kogu asjakohase teabe arvestamist ning HMS § 6 kohustab haldusorganit välja selgitama kõik otsustamiseks olulised asjaolud.

EP I puhul on oluline ka PlanS § 95¹ lg 1, mis lubab tuuleparki kavandava eriplaneeringu kehtestada asukoha eelvaliku alusel üksnes juhul, kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks.

Tõrva Vallavalitsuse tellitud Madli Linderi eksperthinnangu järeldus on selge: mitmed võimalikud olulised keskkonnamõjud on hindamata, olulisi uuringuid on lükatud hilisematesse menetlusetappidesse ning „puudub piisav kindlus, et valitud asukoht on sobiv, mõjud välditavad ja planeering elluviidav.“

Sellises olukorras ei ole põhjendatud anda planeeringule põhimõttelist heakskiitu ning jätta oluliste mõjude väljaselgitamine hilisemaks.

2. Linnustikuuuringutes on tuvastatud 20 puudust

Tõrva Vallavalitsuse tellitud linnustikuekspert Mati Kose tõi Holdre KSH linnustikuuuringutes välja 20 eraldi puudust.

· tegemata sügisene lennuaktiivsuse uuring;

· ebapiisavad kevadised lennuandmed;

· puudulik risupesade otsing;

· olemasolevate GPS-saatjatega lindude andmete kasutamata jätmine;

· puudulik hukkumisriski hindamine;

· metsise elupaigakasutuse ebapiisav hindamine;

· kumulatiivsete mõjude analüüsi puudumine;

· piiriülese linnustikumõju ebapiisav hindamine.

Eksperdi hinnangul ei sisalda olemasolev materjal piisavalt informatsiooni ega analüüse, et otsustaja saaks piisava kindlusega otsustada Holdre tuulepargi arendamise kasuks.

Kose peab vajalikuks teha puuduvad uuringud ja kaasata vastavate liikide eksperdid.

3. Must-toonekure mõju on piisavalt uurimata

2026. aastal tuvastati Holdre tuulepargi mõjualas must-toonekure Uku elupaik.

Must-toonekurg kuulub Eestis I kaitsekategooriasse ning Keskkonnaagentuuri(2026) hinnangul liigub liik Eestis jätkuvalt väljasuremise suunas.

Looduskaitseseaduse §-d 46 ja 48 näevad I kaitsekategooria liikidele ette kõige rangema kaitse.

Olemasolevad GPS-andmed näitavad piirkonnas ka teiste must-toonekurgede liikumist, kuid neid andmeid ei ole senises mõjuhindamises kasutatud.

Madli Linder peab vajalikuks must-toonekure eksperdi kaasamist ning Uku puhul detailset elupaigakasutuse, toitumisalade ja ohtude uuringut.

Need uuringud on tegemata.

4. Metsise ja rohevõrgustiku mõju ei ole piisavalt hinnatud

EP I paikneb rohevõrgustiku tugialal ja Eesti–Läti piiriüleses looduslikus ühenduses.

Mati Kose eksperthinnangu järgi ei ole metsise tegelikku ruumikasutust piisavalt välja selgitatud ning liigieksperti ei ole kaasatud.

Madli Linderi hinnangul ei ole piisavalt analüüsitud ka raadamise, taristu ja elupaikade killustumise koha- ja liigipõhist mõju rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele.

Tuulepargi mõju ei piirdu tuulikute vundamentidega. Sellega kaasnevad teed, platsid, elektritaristu, raadamine, kuivendus ja püsiv maastiku muutumine.

PlanS § 8 ja § 10 nõuavad olemasolevate väärtuste säilitamist, turvalise elukeskkonna kujundamist ning kohaliku huvi arvestamist.

5. Tegelikud tuulemõõteandmed ei ole kontrollitavad

Holdres on alates 2024. aastast kogutud tegelikke kohapealseid tuulemõõteandmeid.

Tõrva Vallavalitsus nõudis 8. mail 2026 Evecon OÜ-lt nende andmete esitamist. Evecon keeldus 18. mail 2026 andmeid esitamast, viidates ärisaladusele. Sama seisukohta korrati 2. juuni avalikul arutelul.

Samas kasutatakse planeeringumenetluses prognoositavat elektritoodangut vallale makstava kohaliku tasu ja elanikele makstavate talumishüvitiste prognoosimisel.

Tartu Ülikooli keskkonnafüüsiku prof.Marko Kaasiku poolt Tõrva vallavalitsuse poolt tellitud eksperthinnangu kohaselt ei saa Holdre tegelikku tuuleressurssi ega sellest tulenevat realistlikku tootlikkust võimalik usaldusväärselt hinnata üksnes mudel- või üldandmete põhjal; kohapeal kogutud tuulemõõtmisandmed peavad olema otsustajale või sõltumatule eksperdile kontrollimiseks kättesaadavad.

Kui majanduslikku kasu kasutatakse planeeringu positiivse mõjuna, peab selle arvutamise aluseks olev oluline teave olema otsustaja jaoks kontrollitav.

PlanS § 11, HMS § 6 ja HMS § 38 annavad vallale nii kohustuse kui ka õiguse otsustamiseks vajalikud andmed välja nõuda.

Ärisaladus võib piirata andmete avaldamist üldsusele, kuid ei õigusta olukorda, kus otsustamiseks vajalikud faktilised eeldused jäävad vallale või sõltumatule eksperdile kontrollimata.

KSH ptk 4.7.5 tabelis 43 kasutatakse 147 MW tuulepargi prognoositava aastatoodanguna 490 000 MWh ning nimetatakse tasuarvutust konservatiivseks. Selline aastatoodang vastab ligikaudu 38,1% kasutustegurile (490 000 MWh / (147 MW × 8760 tundi)).

See ei ole kõrvaline majandusnäitaja. KSH kohaselt sõltub tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu ehk keskkonnahäiringu hüvitamise tasu toodetud elektrienergia kogusest (arvestades seaduses sätestatud miinimumi) ja börsihinnast. Seega mõjutab toodangu prognoos otseselt ka vallale ja mõjuala elanikele prognoositavate tasude suurust.

Tegelik toodang võib prognoosist jääda oluliselt madalamaks mitte ainult tuuleolude ja tehniliste seisakute, vaid ka turupõhise allakoormamise tõttu. Enefit Greeni ametliku 2025. aasta Sopi-Tootsi tuulepargi tootmisandmeid käsitleva ettekande kohaselt kujunes pargi tegelikuks kasutusteguriks ligikaudu 21%. Tegemist on Põhja-Pärnumaa valla valduses oleva ametliku menetlusmaterjaliga. Madalate või negatiivsete börsihindade korral võib tootja tootmist piirata, mis vähendab tegelikku aastatoodangut. Kui 21% kasutada võrdlusnäitajana, oleks 147 MW pargi aastatoodang ligikaudu 270 000 MWh ehk umbes 45% väiksem kui KSH-s kasutatud 490 000 MWh prognoos.

Seetõttu tuleb kohaliku kasu ja häiringutasude prognoosimisel kasutada lisaks arendaja toodanguprognoosile realistlikke tundlikkusstsenaariume, mis arvestavad madalama kasutusteguri, tootmise allakoormamise ja madalate börsihindadega. Vastasel juhul võib planeeringu positiivse mõjuna esitletav majanduslik kasu olla üle hinnatud.

6. Sotsiaal-majanduslik mõju on jätkuvalt terviklikult hindamata

Tõrva Vallavalitsus on avaliku väljapaneku käigus korduvalt vastanud elanike küsimustele, et kinnisvara, turismi, ettevõtluse ja teiste sotsiaal-majanduslike mõjude käsitlemiseks kavandatakse täiendav sotsiaal-majandusliku mõju analüüs.

Mitmete elanike küsimuste puhul on sisuline vastus jäetudki tulevase analüüsi ülesandeks.

Seda analüüsi ei ole seni valminud ning teadaolevalt ei ole selle koostamist ka tellitud.

See tähendab, et jätkuvalt puudub terviklik hinnang muu hulgas:

· kohaliku ettevõtluse mõjule;

· turismile;

· piirkonna atraktiivsusele elu- ja ettevõtluskohana;

· elanike heaolule;

· kinnisvara kasutuspotentsiaalile ja likviidsusele;

· Tõrva valla pikaajalisele sotsiaal-majanduslikule arengule.

PlanS § 4 lg 2 p 5 nõuab asjakohaste majanduslike ja sotsiaalsete mõjude hindamist.

Valla enda varasemad vastused kinnitavad, et neid küsimusi peeti otsustamiseks oluliseks. Neid ei saa hiljem lugeda lahendatuks analüüsiga, mida ei ole tehtud.

7. Pindi kinnisvaraekspertiis ei asenda sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi ega individuaalseid hindamisi

Tõrva Vallavalitsus on tellinud Pindi Kinnisvaralt üldise kinnisvaramõju eksperthinnangu.

See on vajalik, kuid ei asenda sotsiaal-majandusliku mõju terviklikku analüüsi.

Pindi ekspert toob ise välja, et:

· Tõrva vallas on sobiv võrdlusbaas piiratud;

· kohalikud kinnisvaraobjektid on väga erinevad;

· paljud varasemad uuringud käsitlevad oluliselt väiksemaid ja madalamaid tuulikuid;

· konkreetse kinnistu mõju tuleb vajaduse korral hinnata eraldi;

· turismiettevõtete, mõisate ja turismitalude puhul on vajalik objektipõhine analüüs.

Seetõttu ei ole põhjendatud taandada kinnisvaramõju ühele üldisele hinnalanguse protsendile.

Samuti ei ole Pindi ekspertiisiga hinnatud terviklikult mõju kohalikele ettevõtetele, turismile, elanike heaolule ega piirkonna pikaajalisele arengule.

Mõjuala kinnisasjade praegust turuväärtust ja seisundit ei ole individuaalselt fikseeritud. See muudab hilisema võimaliku kahju tõendamise oluliselt keerulisemaks.

Avalikul arutelul tehtud ettepanekuga tellida mõjuala kinnisasjadele sõltumatud planeeringueelsed hindamisaktid arendaja ei nõustunud.

PlanS § 4 lg 2¹ võimaldab planeeringu korraldajal sõlmida huvitatud isikuga lepingu planeeringu mõjude hindamise kulude kandmiseks.

Arendaja keeldumine ei vabasta valda kohustusest vajalik mõju enne otsust välja selgitada.

8. Inimeste tervise ja elukeskkonna mõju ei saa taandada ainult piirnormidele

KSH käsitleb tuulikute mõju inimesele peamiselt modelleerimise, piirnormide ja üldise teaduskirjanduse põhjal. Madalsagedusliku müra mõõtmise ja selle võimaliku kahjuliku tervisemõju kohta on teaduspõhist teavet napilt.

See ei ole kavandatavate tuuleparkide mõjuala elanike pikaajalise tervisemõju kohapõhine uuring.

KSH ise möönab, et tuulikute müra võib olla häiriv juba suhteliselt madalatel tasemetel ning teatud juhtudel võib esineda uinumisraskusi.

Arvestada tuleb kuuldava müra, madalsagedusliku müra, varjuvirvenduse, unehäiringu ja erinevate häiringute koosmõjuga.

KeÜS § 11 ettevaatuspõhimõte nõuab keskkonnariski võimalikult suurel määral vähendamist.

Piirnormi eeldatav täitmine ei ole samaväärne tõendiga, et pikaajaline mõju inimese tervisele ja heaolule puudub.

9. Kumulatiivsed mõjud on ebapiisavalt hinnatud

Tõrva vallas on menetluses kaks tuuleparkide eriplaneeringut ning tuuleenergia arendusi kavandatakse ka naaberomavalitsustes ja Lätis.

Mati Kose eksperthinnangu üks 20 puudusest on kumulatiivsete mõjude analüüsi puudumine ning eraldi on välja toodud piiriülese linnustikumõju ebapiisav hindamine.

Ka kinnisvaramõju puhul võib mitme tuulepargi koosmõju erineda oluliselt ühe tuulepargi mõjust.

Seetõttu ei saa EP I ja EP II mõju Tõrva valla elukeskkonnale, inimestele ja loodusele käsitleda täielikult eraldiseisvana.

10. Ehitusaegne liikluskoormus ja kohalike elanike häiringud ei ole piisavalt välja selgitatud

EP II KSH programmis on tuuleparkide ehitusajaks arvestatud 2 aastat. Sellise mahuga arenduse rajamine eeldab suure hulga ehitusmaterjalide, tuulikukomponentide, teedeehitusmaterjali, betooni, armatuuri ja ehitustehnika transporti planeeringualale.

EP I KSH ise möönab, et materjalide vedu ja suurveosed põhjustavad täiendavat liikluskoormust ja liikluskorralduslikke muutusi ning hindab ehitusaegse mõju kohalikule teedevõrgule ja heaolule mõõdukalt negatiivseks. Samas ei ole esitatud terviklikku kvantitatiivset analüüsi ehitusveoste koguarvu, liiklussageduse, veomarsruutide, koormuse ajalise jaotuse ega mõju kohta konkreetsetele asulatele, majapidamistele ja teelõikudele (EP I KSH ptk 4.2.1–4.2.1.1).

Kahe aasta vältel võivad raskeveokid ja eriveosed põhjustada kohalikele elanikele müra, tolmu, vibratsiooni, ajutisi liikluspiiranguid, liiklusohutuse riske ning teede suuremat kulumist. Kuna ehituseks vajalik materjal tuleb planeeringualale transportida, tuleb kogu ehitusaegne transpordikoormus enne lõplikku otsustamist kvantifitseerida ja hinnata ning määrata konkreetsed liikluskorraldus- ja leevendusmeetmed.

11. Mobiili- ja raadioside toimivuse mõju ei ole lõplikult välja selgitatud

KSH möönab, et tuulikud võivad põhjustada mobiililevis nn surnud tsoone ning piirkonnas võib esineda mobiilside häiringuid. Häiringu tegelik olulisus ja vajalikud leevendusmeetmed jäetakse aga edasises menetluses sideoperaatoritega selgitamiseks (EP I KSH ptk 4.2.3.2–4.2.3.3). Sideühenduse töökindlus puudutab elanike igapäevast toimimist, ettevõtlust ja turvalisust, mistõttu peab enne lõplikku otsustamist olema välja selgitatud, kas ja millistes piirkondades võib side kvaliteet halveneda ning kuidas võimalikud häiringud kõrvaldatakse.

Nõue Tõrva Vallavolikogule

Planeerimisseaduse § 97 võimaldab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ja sellega seotud keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada muu hulgas juhul, kui menetluse käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus.

Praeguseks ilmnenud asjaolud ei ole üksikud tehnilised puudused. Need puudutavad otseselt planeeringuala sobivust, looduskaitset, inimeste elukeskkonda, kinnisvara, majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid ning otsuse aluseks oleva teabe usaldusväärsust.

Eeltoodust lähtudes nõuame, et Tõrva Vallavolikogu:

1. lõpetaks Tõrva valla kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu I menetlemise;

2. lõpetaks Tõrva valla kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu II menetlemise.

Käesolev algatus esitatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 32 alusel kohaliku rahvaalgatusena.

Kui Tõrva Vallavolikogu otsustab algatust mitte toetada, tuleb otsust põhjendada ning anda sisuline vastus vähemalt eespool käsitletud olulistele puudustele ja eksperthinnangutes esitatud järeldustele.

Kui toetad nõuet lõpetada Tõrva valla tuuleparkide eriplaneeringute I ja II menetlemine, anna rahvaalgatusele oma allkiri.

Algatuse esitajad ja eestvedajad: Sirje Kask ja Helen Tammsalu

Algatuse esitajate esindaja (KOKS § 32 lg 2): Sirje Kask

Algatuse õigusnõustaja: Vahur Kivistik, advokaat