ETTEPANEK RIIGIKOGULE: Selleks, et tagada maaelanike, koduloomade ja mesinduse turvalisus ning tuua kiskjapoliitika tagasi reaalsusesse, tuleb pruunkaru ohjamise ja küttimispoliitika ajakohastada.
Karude arvukus ületab märgatavalt meie maastiku ökoloogilise mahutavuse ja maapiirkondade sotsiaalse taluvuspiiri. Eesti ei ole pruunkaru väljasuremisohus hoidja, vaid eduka liigikaitse tulemusel riik, mis on saavutanud kiskjate ülekülluse. Kui me ei piira karude arvukust tasemele, mis reaalselt metsadesse ära mahub, liigume me kriisi suunas, kus kannatab maaelu ja inimeste elementaarne turvatunne. Riigikogul on kohustus esindada oma kodanike huve ja viia seadusandlus kooskõlla reaalsusega.
- Algatada Loodusdirektiivi lisade muutmise surve Brüsselis: Riigikogu ja Vabariigi Valitsus peavad koostöös teiste kiskjarikaste Euroopa Liidu liikmesriikidega (nt Rumeenia, Slovakkia, Soome, Läti) ametlikult nõudma Euroopa Komisjonilt pruunkaru kaitsestaatuse langetamist Loodusdirektiivi lisades (rangelt kaitstavast liigist lihtsalt kaitstavaks liigiks). Sarnane edukas pretsedent on EL-i tasemel juba tehtud hundi puhul.
- Soodsa kaitsestaatuse kriteeriumite ümberhindamine siseriiklikult: Kohustada Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaametit vaatama üle suurkiskjate ohjamiskava matemaatilised mudelid. "Soodsat kaitsestaatust" ei tohi arvutada laboritingimuste maksimumi järgi, vaid see peab olema otseses tasakaalus Eesti maastiku reaalse kandevõime ja ühiskondliku turvalisusega. Kui miinimumlävi (70 pesakonda) on täidetud, peab riigil olema vaba ja kohtulikult vaidlustamatu õigus ülejäävat arvukust julgelt piirata.
- Seadusandlik kaitse pahatahtliku esialgse õiguskaitse vastu: Täiendada halduskohtumenetluse seadustikku või looduskaitseseadust selliselt, et avaliku turvalisuse ja oluliste majanduskahjude ärahoidmiseks tehtud Keskkonnaameti suunatud küttimisotsuste (erandite) peatamine esialgse õiguskaitse korras oleks lubatud vaid erandkorras, kui kaebaja suudab tõendada kohest ja pöördumatut ohtu kogu liigi ellujäämisele Eestis. Riigi kehtestatud miinimumläve (70 pesakonda) kahekordne ületamine välistab igasuguse ohu liigi säilimisele.
- Operatiivse kriisireguleerimise toetamine: Toetada seadusandlikult ja rahaliselt Keskkonnaameti ning jahimeeste operatiivset koostööd asulate lähedusse ilmuvate nuhtlusisendite kiireks ja bürokraatiavabaks eemaldamiseks aastaringselt, tagades, et inimeste elu ja vara kaitse on alati ülemuslik bioloogilistest kaitse-eesmärkidest.
Rumeenias ja Soomes suutis parlament probleemi lahendada
Euroopa riigid, mis seisavad silmitsi sarnase kiskjate üle populatsiooni arvukusega ja sellest tuleneva juriidilise patiseisuga, on hakanud loobuma paindumatust ametkondlikust menetlemisest ning lahendavad kriisi otseste seadusmuudatustega. Kuna keskkonnaorganisatsioonide halduskohtusse pöördumine halvas aastateks tavapärase ohjamise, võtsid Soome ja Rumeenia parlamendid vastu radikaalsed poliitilised otsused. Riigid on lahendanud selle juriidilise ummiku järgmiselt:1. Rumeenia: Karujahilubade kirjutamine otse seadusesse Rumeenias, kus elab üle 10 000 pruunkaru, kasvasid karurünnakud ja materiaalsed kahjud drastiliselt, kulmineerudes traagilise juhtumiga, kus karu tappis populaarsel matkarajal noore inimese. Lahendus parlamendi tasemel: Kuna ministeeriumi antud piiratud erandeid oli lihtne kohtus vaidlustada, võttis Rumeenia parlament vastu eriseaduse, mis tõstis iga-aastase karude küttimiskvoodi ligi 500 isendini. Kohtukindlus: 2026. aasta suvel kinnitas Rumeenia põhiseaduskohus selle seaduse igati õiguspäraseks. Kui küttimismahud on kirjas otse parlamendi poolt vastu võetud seaduses (mitte mõne ameti käskkirjas), ei saa kohalikud keskkonnaorganisatsioonid jahti tavalises halduskohtus ühegi määrusega peatada.2. Soome: Hundijahi täielik taastamine ja seadusemuudatused. Soome oli aastaid Euroopa Kohtus vaidlusaluseks näiteks, kus riik sai korduvalt lüüa, sest proovis hunte küttida "salaküttimise ennetamise" ettekäändel, mida kohus pidas ebapiisavaks. Kahjud põhjapõtradele ja maapiirkondade turvatundele aga kasvasid. Lahendus seaduse muutmise kaudu: Soome parlament otsustas ummiku lahendada otse jahiseaduse (Hunting Act) muutmisega, tühistades aastakümneid kehtinud hundi täieliku kaitse. Tulemus: 2026. aasta jaanuaris algas Soomes ametlik piirkondlik kvoodipõhine hundijaht, mille raames kütiti kuue nädala jooksul seaduslikult 82 hunti. Riik deklareeris, et populatsioon on saavutanud elujõulise taseme ja elanike turvalisus kaalub üles range kaitse, nullides sellega MTÜ-de võimalused jahti rutiinselt blokeerida.3. Poliitiline nihe Euroopa Liidu tasandilMõlema riigi julged sammud said võimalikuks tänu sellele, et kogu Euroopa Liidu poliitiline suund on muutunud. Euroopa Liit otsustas leevendada hundi kaitse staatust Berni konventsioonis ("rangelt kaitstavast" lihtsalt "kaitstavaks"). See muudatus võtab looduskaitsjatelt ära nende peamise juriidilise trumbi – nõude tõestada "erakordset hädaolukorda" enne iga jahi lubamist. KokkuvõteSoome ja Rumeenia näitavad, et ummiku lahendab riigipoolne poliitiline tahe. Selle asemel, et jääda looduskaitsjatega ametkondlikesse paberilahingutesse, muudeti parlamendi tasemel seadusi, viidi kiskjate ohjamine halduskohtu käeulatusest välja ning seati inimeste turvalisus ja majandustegevus reaalselt esikohale.