Et juttu jätkuks
Ärme hakkame sildistama, kes on kelle hääletoru, see viib ainult selleni, et hakkame vastastikku solgiämbrit teise pea kohal kallutama. Ma olen infotunde vaadanud, kui ajaliselt on klappiinud. Eks ta selline ärapanemise ja õigustamise palagan mõneti on - opositsiooni eesmärk on alati olnud koalitsiooni elu keeruliseks teha. Praegu on EKRE opositsioonis... Mis puutub tagasiastumisi, siis vaatasin just Jüri ratase teise valitsuse ministrite koosseisu ( https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCri_Ratase_teine_valitsus#Valitsuse_koosseis ). Sealt tuleneb järgmine: Ainus EKRE minister, kes suutis valitsuses püsida algusest lõpuni, oli rahandusminister Martin Helme. Kõik teised EKRE ministrid vahetati vähemalt kord välja, rekordiks infotehnoloogiaministri ametikoht, kuhu EKRE pidi katsetama nelja erinevat ministrit. Keskerakond pidi valitsuse püsimise ajal tegema ühe vangerduse Mailis Repsi teema tõttu. Mida selline rapsimine ministritega näitab? Talupojamõistus ütleb, et "ministrimaterjal" on erakonnal kasin, kui tarvidus katsetada üha uusi nimesid. Mis puutub 2019 aasta valimisi, siis seal sai kõige rohkem üle riigi hääli Reform - 28.9%, EKRE oli alles kolmas. 17.8 protsendiga. Nii et kilkamine, kes kellele kambaka lõpuks tegi, ei peaks küll EKRE jaoks meelehärmi valmistav olema. Kas on mingit konkreetset infot, et valimistulemusi oleks 2019. riigikogu valmistel "kruvitud", palun käi letti vastavate instantside juures. Senikaua on need väited lihtsalt sama head, kui "sinu naine vaatas minu lehma peale kurja pilguga ja minu lehm jäi selle peale ahtaks" ehk suhteliselt mõttetu lahmimine. Miks aga Keskerakond hakkas looma koalitsiooni peale Jüri Ratase teise valitsuse lõppu, ei ole mulle teada, võin vaid oletada. Ehk ei tahtnud Jüri enam EKRE jalamatt olla?