Nõuame, et Rahvaesindajate töötasu ja ametiaja lõppemisel makstav lahkumishüvitis peavad olema otseses ja matemaatilises sõltuvuses nende tegelikust kohalolekust ja sisulisest panusest parlamendisaalis. Kui Riigikogu liige tööl ei käi, peab tema lahkumishüvitis olema 0 eurot.
Praegune süsteem riivab sügavalt ühiskondlikku õiglustunnet. Erasektoris ja avalikus teenistuses kehtib põhimõte: tegemata töö või omavolilise lahkumise eest palka ei maksta ning töötaja vallandatakse ilma hüvitisteta. Riigikogu liikmetel piisab aga hommikusest näonäitamisest, et saada kirja täispäev, isegi kui saal on arutelude ja hääletuste ajal tühi. See muudab valimised ja mandaadi olemuse mõttetuks, sest tühjad toolid ei esinda valijat. Mandaat on kohustus kuulata, mõelda ja hääletada, mitte vabadus töölt puududa.
1. Neljaastmelise kohalolekukontrolli sisseviimine Riigikogu täiskogu istungi tööpäev jagatakse neljaks kohustuslikuks kontrollpunktiks, kus saadik peab isiklikult oma pingi nupuga kohaloleku registreerima:
- I kontroll: Istungi alguses (tööaja alguse fikseerimine).
- II kontroll: Päeva keskel, sisulise eelnõude arutelu alguses.
- III kontroll: Arutelu keskel (sisulises debatis osalemise tagamine).
- IV kontroll: Vahetult enne hääletamist (veendumaks, et saadik hääletab teadlikult).
2. Töötasu proportsionaalne vähendamine Iga puudutud kontrollpunkt vähendab antud tööpäeva töötasu 25%. Kui saadik puudub päeva neljast kontrollist kolmel, on tema selle päeva palk 0 eurot. Haiguslehed ja ametlikud parlamendilähetused vormistatakse üldises korras nagu tavatöötajatel. Valijatega kohtumised ja kampaaniatöö tuleb teha istungivälisel ajal või saadiku vabast ajast.
3. Lahkumishüvitise sidumine kohaloleku protsendiga Ametiaja lõpus makstav lahkumishüvitis ei tohi olla garanteeritud privileeg.
- Kui Riigikogu liikme kohalolekuprotsent (I–IV kontrollide kogusumma) langeb istungiperioodi või ametiaja jooksul alla 85%, on tema lahkumishüvitis 0 eurot.
- Täielik lahkumishüvitis (kuni 100% seadusega ette nähtud määrast) säilib vaid neile, kes on osalenud vähemalt 95% kontrollpunktidest ja hääletustest.
4. Reeglite pikaajaline kaitse (muutmiskindlus) Et vältida olukorda, kus riigikogulased muudavad neid reegleid oma hetketujude või mugavuse järgi, tuleb käesolevad põhimõtted lukustada pikaajaliselt. Antud seadusemuudatuste tagasipööramine või lõdvendamine peab nõudma Riigikogu koosseisu kvalifitseeritud häälteenamust (vähemalt 2/3 koosseisu poolthääli).