Eestis tuleb kehtestada nõue, et õiguskantsleri asetäitja-nõunikul peab olema kõrgharidus õigusteaduses, sest muidu ei saa ta õiguskantsleri ülesandeid usutavalt täita – õigusalase hariduseta õiguskantsler oleks ju ebausaldusväärne.
Ülle Madise plaanitav siirdumine õiguskantsleri ametikohalt Eesti Vabariigi presidendiks on paljastanud tõsise vajakajäämise hetkel kehtivas õiguskantsleri seaduses: õiguskantsleril peab olema seaduse järgi akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses, kuid sellist haridusnõuet ei ole kehtestatud tema asetäitja-nõunikule, kes peab täitma õiguskantsleri ülesandeid kuni uue õiguskantsleri ametisse astumiseni.
Eesti põhiseaduse kohaselt on õiguskantsleri peamine ülesanne teostada järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Selle ülesande täitmine eeldab õigusalast haridust. Õiguskantsleri praegune asetäitja-nõunik Olari Koppel seda paraku ei oma. Sellest tulenevalt õõnestaks tema asumine õiguskantsleri ülesannete täitmisele õiguskantsleri institutsiooni usaldusväärsust.
Sõltumata sellest kuidas laheneb/lahenes konkreetne olukord, vajab õiguskantsleri seadus parandamist, et vältida sarnaste olukordade kordumist tulevikus.
Meie, allakirjutanud, teeme Riigikogule ettepaneku täiendada õiguskantsleri seadust § 37. osas järgneva lõikega: "Õiguskantsleri asetäitja-nõunikul peab olema akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses." Selline nõue kehtib Eestis juba õiguskantsleri enda puhul ja on kahtlemata põhjendatud nende ülesannetega, mida õiguskantsler peab põhiseaduse kohaselt täitma.
See oleks ka vastavuses põhjamaiste tavadega. Näiteks Soome Vabariigis on juba põhiseaduses sätestatud, et õiguskantsleri asetäitjale kehtivad samad nõuded, mis õiguskantslerile endale. Eestis ei ole vaja hakata sellise haridusnõude kehtestamiseks põhiseadust muutma, piisab õiguskantsleri seaduse täiendamisest ühe lausega.
Ühtlasi soovitame taastada varem riigisekretärile kehtinud õigusalase kõrghariduse nõude, mille Riigikogu otsustas 2024. aastal Vabariigi Valitsuse seadusest kaotada. Selline nõu on põhjendatud ja vajalik, sest riigisekretär peab kinnitama oma allkirjaga valitsuse määruste õiguslikku usaldusväärsust. Selle kaotamine oli äärmiselt häbiväärne ja rumal otsus.