Hoiame Eesti kultuuri elujõulisena – 9% käibemaks kultuurisündmuste piletitele

  • Roman Demtšenko
,
  1. Loomisel
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
7 päeva jäänud

Arutelu tähtaeg:

Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta.

Algatus on loomisel. Esita oma kommentaar.

Loomise etapp on mõeldud algatuse tekstile kommentaaride ja ettepanekute kogumiseks — algatust veel allkirjastada ei saa. Loomise etapp kestab vähemalt kolm päeva, mille vältel algataja saab muuta nii teksti, tõlkeid kui ka algatuse saajat. Kui algatus allkirjastamisele saadetakse, läheb eestikeelne tekst lukku, ning muuta saab vaid tõlkeid.

Kultuur ei ole luksuskaup. Eestis maksustatakse kontserdi- ja kultuurisündmuste 24% käibemaksuga – oluliselt kõrgemalt kui paljudes Euroopa riikides. Kutsume Riigikogu üles langetama kultuurisündmuste piletite käibemaksu 9%-le, et kultuur oleks kättesaadav ja elujõuline.

Eestis maksustatakse kultuurisündmuste pileteid nagu tavalist tarbimist – 24% käibemaksuga. See tähendab, et peaaegu veerand pileti maksueelsest hinnast lisandub käibemaksuna. Kõrge maksumäär mõjutab nii kultuurikorraldajaid, artiste kui ka publikut ning muudab kultuurist osasaamise järjest kallimaks.

Kontsertide, festivalide ja teiste kultuurisündmuste korraldamise kulud on viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Artistitasude kõrval tuleb korraldajatel katta tehnika, heli- ja valgusteenuste, turvalisuse, tööjõu, transpordi, ruumide, autoritasude ja paljude teiste teenuste kulud. Nendele lisandub kõrge käibemaksukoormus. Selle tulemusena kasvavad piletihinnad, kuid korraldajate võimalused investeerida programmi ja uutesse sündmustesse vähenevad.

Kõrge maksukoormus ei tähenda ainult kallimat piletit. See tähendab ka vähem sündmusi, väiksemat valikut ning suuremat riski valdkonna kõigile korraldajatele.

Eesti väikese turu tõttu on kultuurisündmuste korraldamine siin eriti keeruline. Potentsiaalsete piletiostjate arv on piiratud, kuid rahvusvaheliste artistide tasud ning paljud produktsiooni- ja tehnikakulud ei ole seetõttu väiksemad. See tähendab, et korralduskulud tuleb katta väiksema arvu müüdud piletitega, mis omakorda suurendab survet piletihindadele. Samal ajal konkureerib Eesti sündmuste ja artistide pärast teiste Euroopa riikidega, kus kultuurile rakendatakse sageli soodsamat maksukoormust. Selles võistluses kaotab Eesti absoluutselt kõigile naabritele.

Kõige lõpuks maksab selle kinni kultuurisündmuste külastaja. Kui piletihinnad tõusevad kiiremini kui inimeste võimalused kultuurile kulutada, muutuvad kontserdid, festivalid ja muud kultuurisündmused järjest suuremale osale ühiskonnast harvaks luksuseks. Kultuurist osasaamine ei tohiks sõltuda ainult inimese sissetulekust.

Kultuur ei ole aga ainult kulu. Elujõuline kultuurisektor loob töökohti ja ettevõtlust ning toob tulu ka teistesse majandusharudesse. Kontserdi või festivali külastaja kasutab transporti, sööb restoranis, võib ööbida hotellis ning tarbib teisi kohalikke teenuseid. Eduka kultuurisündmuse majanduslik mõju ulatub seega pileti müünud korraldajast palju kaugemale.

24% käibemaks kultuurisündmuste piletitele ei toeta Eesti kultuurielu pikaajalist elujõulisust ega kultuuri kättesaadavust. Kui tahame, et Eestis sünniks ja toimuks rohkem kultuuri ning sellest saaks osa võimalikult palju inimesi, tuleb kultuurisündmuste maksustamine üle vaadata.

Kutsume Riigikogu ja Vabariigi Valitsust üles muutma käibemaksuseadust ning kehtestama kultuurisündmuste piletitele senise 24% asemel 9% käibemaksumäära.

9% käibemaks ei oleks kultuurile kingitus ega üksikute ettevõtjate toetamine. See oleks investeering Eesti kultuuriruumi, selle kättesaadavusse ja konkurentsivõimesse. Eesti maksusüsteem kasutab juba praegu soodusmäärasid valdkondades, mille puhul riik peab põhjendatuks tavapärasest madalamat maksukoormust. Leiame, et ka kultuur väärib sellist käsitlust.

Käibemaksu vähendamine 24%-lt 9%-le annaks korraldajatele võimaluse hoida piletihindade kasvu kontrolli all ning suunata rohkem vahendeid programmi, artistidesse, töötajatesse ja sündmuste kvaliteeti. Madalam maksukoormus võimaldaks võtta rohkem loomingulisi riske ning looks paremad tingimused korraldajatele ja uutele artistidele.

Soodusmäär aitaks tugevdada ka Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet. Eesti kultuurikorraldajad konkureerivad artistide, publiku ja sündmuste pärast teiste Euroopa riikidega. Väikese turuna ei saa Eesti muuta rahvusvaheliste artistide või produktsiooni hindu, kuid riik saab kujundada keskkonda, milles meie kultuurikorraldajad tegutsevad.

Oluline on vaadata maksulangetuse mõju laiemalt kui ainult piletitelt laekuv käibemaks. Rohkem sündmusi ja külastajaid tähendab suuremat majandusaktiivsust ka majutuses, toitlustuses, transpordis, turismis ja teistes teenustes. Kultuurisündmused annavad tööd artistidele ja korraldajatele, kuid ka tehnikutele, turvatöötajatele, teenindajatele, disaineritele, turundajatele ja paljudele teistele.

Me ei väida, et käibemaksu langetamine muudaks kõik kultuuripiletid automaatselt 15% odavamaks. Küll aga vähendaks see survet piletihindade tõusule ning jätaks sektorisse rohkem raha, mida saab kasutada uute sündmuste loomiseks, kohalike artistide toetamiseks ja kultuuri kättesaadavuse parandamiseks.

Seetõttu teeme ettepaneku kehtestada selgelt määratletud kultuurisündmuste piletitele 9% käibemaksumäär ning töötada koostöös kultuurivaldkonna esindajatega välja üheselt mõistetavad tingimused, millistele sündmustele soodusmäär rakendub.

Meie eesmärk on lihtne: kultuur peab olema Eestis kättesaadav, mitmekesine ja elujõuline. Riigi maksupoliitika peaks aitama sellele kaasa, mitte muutma kultuurist osasaamist luksuseks.

Kommentaarid

Kommenteerimiseks pead sisse logima.
Olen lugenud läbi algatuse "Hoiame Eesti kultuuri elujõulisena – 9% käibemaks kultuurisündmuste piletitele" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
NimiIsikukoodAllkiri