Eestis rakendatakse korraldatud jäätmeveos tühisõidu tasusid, mis ei ole kulupõhised, proportsionaalsed ega keskkonnahoidlikud. Tühisõidu tasu on avaliku teenuse osa, kuid selle kujundamine ei vasta avaliku teenuse põhimõtetele ega seadusest tulenevatele nõuetele.

Probleem ei seisne üksnes avalikku teenust osutavate eraõiguslike jäätmevedajate tegevuses. Suur osa probleemist tuleneb kohalike omavalitsuste tegevusetusest, kes ei taga avalike teenuste läbipaistvust, kulupõhisust, proportsionaalsuts ja õiguspärasust. Kohalikud omavalitsused peavad olema filtriks eraettevõtete ärihuvide ja avaliku teenuse seadusjärgse osutamise vahel, kuid praegu nad seda rolli ei täida.

1. Tühisõidu tasu ei ole kulupõhine

Näited eri omavalitsustest näitavad, et tühisõidu tasu ei ole seotud tegelike kuludega.

Mulgi vallas maksab pakendikoti äravedu 0,30 eurot, kuid tühisõidu tasu sama koti puhul on 3,24 eurot. See on 10,8kordne hinnatõus jäätmete tekitamata jätmise eest. Teenuseosutaja ise kinnitab, et tühisõidu tasu ei ole kulupõhine, vaid sanktsioonilaadne.

2. Tühisõidu tasu karistab keskkonnahoidlikku käitumist

Lääneranna vallas rakendatakse tühja konteineri puhul kahekordset tühisõidu tasu, kuigi juurdepääs mahutile on olemas. See tähendab, et klienti karistatakse olukorras, kus ta ei ole jäätmeid tekitanud.

Selline praktika on vastuolus riigi keskkonnahoiu eesmärkidega.

3. Tühisõidu tasu motiveerib jäätmeid tekitama

Praegune jäätmeveo kord sunnib inimesi:

• regulaarselt jäätmeid üle andma,
• vältima tühja konteinerit,
• tekitama jäätmeid ainult selleks, et vältida karistust.

See on vastuolus jäätmete vähendamise põhimõttega.

4. Jäätmeveo süsteem on ajale jalgu jäänud

Jäätmeveo kohustus loodi ajal, mil kardeti, et jäätmed viiakse metsa alla. Tänane ühiskond on oluliselt muutunud:

• jäätmejaamad on igal pool,
• avalikud konteinerid on kättesaadavad,
• inimesed käituvad keskkonnateadlikult,
• Igapäevaselt majapidamises tekkivate jäätmete metsa alla viimine on üksikjuhtum, mitte massiline probleem.

Avalik teenus ei tohi lähtuda eeldusest, et kõik inimesed on potentsiaalsed rikkujad.

5. Kohalikud omavalitsused ei täida järelevalvekohustust

Kohalikud omavalitsused:

• ei põhjenda tühisõidu tasu kulupõhiselt,
• ei kontrolli proportsionaalsust,
• ei takista eraettevõtete ärihuvide ülemäärast mõju avalikule teenusele,
• ei täida järelevalvefunktsiooni,
• ei ajakohasta jäätmehoolduseeskirju vastavalt ühiskonna arengule.

See on süsteemne probleem, mis vajab riiklikku sekkumist.

Nõudmised Riigikogule

• Kehtestada üleriigiline kulupõhine metoodika tühisõidu tasu arvutamiseks.
• Keelata tühja konteineri eest tühisõidu tasu rakendamine.
• Kohustada kohalikke omavalitsusi põhjendama tühisõidu tasu kulupõhiselt.
• Kohustada kohalikke omavalitsusi tegema järelevalvet jäätmevedajate üle.
• Ühtlustada tühisõidu tasu arvestamise praktika üle Eesti.
• Tagada avaliku teenuse läbipaistvus, proportsionaalsus ja õiguspärasus.

Luua Eestis õiglane, kulupõhine ja keskkonnahoidlik tühisõidu tasu süsteem, mis:

• ei karista inimesi jäätmete tekitamata jätmise eest,
• ei motiveeri jäätmeid kunstlikult tekitama,
• ei võimalda eraettevõtetel rakendada sanktsioonilaadseid tasusid,
• kohustab kohalikke omavalitsusi täitma avaliku teenuse korraldaja rolli,
• tagab ühtse ja läbipaistva praktika üle Eesti.