Tunne Kelami raske tee partei suunas ei õnnestunud ja sai meeleparanduse
Katseaeg (Kandidaadistaaž): Parteisse astuja ei saanud kohe täisliikmeks. Ta pidi olema ühe aasta "liikmekandidaat". Selle aja jooksul jälgiti tema ustavust, ideoloogilist taset ja tööpanust.3 soovitajat: Avaldusele tuli lisada kolme vähemalt 3-aastase parteistaažiga kommunisti kirjalik soovitus. Soovitajad vastutasid isiklikult ja parteiliselt selle eest, et inimene on süsteemile ustav. (Erandina võis noorte puhul üheks soovitajaks olla ka komsomoli rajoonikomitee). Vanne": Formaalselt ei nimetatud seda sõjaväeliseks vandeks, vaid parteilise kohustuse võtmiseks ja põhikirja tingimusteta tunnustamiseks. Kuid ideoloogiliselt käsitleti seda tõepoolest kui eluaegset ustavust.Lahkumine: vabatahtlikku väljaastumist ette nähtud ei olnud. Süsteemist sai lahkuda kas bioloogiliselt (surma läbi) või väljaheitmise kaudu, mida käsitleti kui häbiplekki ja reetmist. Selles mõttes toimis partei sarnaselt eluaegsele suletud organisatsioonile. Ideoloogiline "põrandaalune": Kui Nõukogude Liit 1991. aastal kokku kukkus, siis Eestis ja teistes liiduvabariikides paljud veendunud kommunistid ning impeeriumimeelsed (näiteks Interliikumise tiib) ei leppinud iseseisvuse taastamisega. Nad ei astunud "välja", vaid jäid vaimselt ja struktuurselt ootama revanši – Nõukogude Liidu või impeeriumi taastamist.Putini doktriin: Venemaa president Vladimir Putin on avalikult nimetanud Nõukogude Liidu lagunemist "20. sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks". Tema juhitav poliitika, naaberriikide ründamine ja retoorika "ajalooliste territooriumide tagasivõtmisest" baseerubki otseselt samal impeeriumi taastamise ideel, mida need "põrandaalused" ootasid.Venemaa reaalsus: Venemaal ei läinud NLKP mitte niivõrd põranda alla, vaid selle järglane (Venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei ehk VFKP) muutus Putini režiimile mugavaks, kontrollitavaks "süsteemseks opositsiooniks", mis toetab täielikult Kremli praegust neokeiserlikku välispoliitikat. Parteisse astumise kadalipp (soovitajad ja katseaeg) tagas selle, et liikmeks said vaid need, kes sidusid end süsteemiga "eluks ajaks". Imperialistlikult mõtlevate isikute jaoks ei lõppenud see side riigi lagunemisega, vaid muutus ooterežiimiks, millele tänane Kreml püüabki tugineda.