Keelata EKP ridadesse kuulunud ja okupatsioonivõimudega tihedat koostööd teinud ametites töötanud inimestel kandideerida presidendiks ja riigikokku, kuna nad kujutavad endast julgeolekuohtu tervele Eestile!
Teeme lõpu olukorrale, kus kommunistliku minevikuga või lausa repressiivorganitega (KGB) koostööd teinud inimesed (sinna alla kuuluvad Leninistlikku-Marksistlikku ideoloogiat propageerinud isikud, tsensorid jne.) võivad kandideerida presidendiks või riigikokku.
Oma minevikule tuleb ausalt otsa vaadata ja sellised inimesed, kes on represiiivorganitega koostööd teinud ka ideoloogiartindel, juba eos riigi julgeolekuriskiks lugeda.
Vist liiga üldistav.
Mõte on ju üldjoontes õige, aga tipphetkel kuulus EKP ridadesse umbes 10% kõigist täiskasvanutest. Mingit partei realiiget, eriti olukorras, kus teda veendi parteisse astuma autoostu loa, turismituuisku või korteri vahetusega, ei saa küll kuidagi nimetada repressiivorganiga koostööd teinud inimeseks. Nende ülesanne oligi koosolekutel kuulekalt kätt tõsta. Isegi väiksema ettevõtte partorgi tase polnud veel mingi ideoloog (kuigi nende hulgas oli tõelisi karjerista). Reeglina oli siiski tegu inimesega, kes nautis head palka ja sooja kohta, mille ta oli tutvuste teel endale kuidagi välja moosinud. Igas olukorras on inimesi, kes oskavad oma huvides lolli süsteemi vigu ära kasutada. Inimesele ei saa tagantjärele ette heita, et ta hästi elas. Sama loogika järgi võiks ka turul omakasvatatud kurkidega või poolenesti kolhoosist varastatud viljaga pullide nuumamisega raha teinud inimesi tagantärele karistada. Või siis Vana-Tallinna ja suitsukaladaga süsteemi lüpsnud varustajad. Nad kõik elasid ju palju paremini kui enamik teisi, tihti paremini isegi kui nood ideoloogiatöötajad. Ettepanek peaks siiski keskenduma inimese tegelikele tegudele kommunistliku reziimi ajal. Ainult parem elujärg omal ajal ei tohiks olla põhjus tagantjärele karistamiseks.