Ehkki valimiskünnis peaks ennetama sisepoliitilist ebastabiilsust, moonutab selle jäik 5%-line määr valija tahet ja kahjustab demokraatiat. Praeguste reeglite tõttu on valijatest paljud sunnitud toimima „strateegiliste hirmude“ põhjal või loobuma hääletamisest, kartes hääle raiskuminekut. Nii võib tekkida olukord, kus edukam poliitiline jõud naudib hegemooniat, väga suur osa valijaskonnast jääb aga parlamendis või kohaliku omavalitsuse volikogus esindamata. Tegemist on mugavuslahendusega, mis muudab erakondadele lihtsaks oma edu kinnistamise konkurentide tõrjumisega riigi või omavalitsuse juhtimise juurest ja avalikust poliitikast.

Lisaks ei saa üksikud saadikud Riigikogus kasutada fraktsioonidele omaseid õigusi ja ressursse. See raskendab uute või ajutiselt madalseisus poliitiliste jõudude ja üksikkandidaatide reaalset osalust riigijuhtimises isegi juhul, kui eespool kirjeldatud probleem on lahendatud ja nad on valijatelt mandaadi saanud.

Ettepaneku sisu: suurkünnise ja väikekünnise mõiste ning rakendamine sõltuvalt häälte jaotusest, Riigikogu üldfraktsioon

Mõistes nii 5% valimiskünnise pooltargumente kui ka kriitikat ning soovides pakkuda kompromisslahendust, samuti soovides riigikogu- või volikoguväliste poliitiliste jõudude ja üksikkandidaatide valituks osutumise šansside suurenemist, mille tulemusel tõuseb nende motivatsioon valimistel osalemiseks ja potentsiaalsete valijate motivatsioon nende poolt hääletamiseks ning suureneb konkurents, samuti vähendamaks võimalusi selliste olukordade tekkeks, kus valimiskünnise tõttu jääb esindamata oluline osa kodanikkonnast või marginaliseeruvad neid esindavad poliitilised jõud ning eeldades riigi IT-võimekuse piisavust Riigikogu kohtade jaotuse automaatseks ümberarvutamiseks, kui künnis valimistulemuste selgudes muutub,

teevad allakirjutanud Riigikogule ettepaneku muuta Riigikogu valimise seadust, Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust ja vajaduse korral teisi, siin loetlemata õigusakte lähtudes alljärgnevast:

1. Künniste määratlemine

• Suurkünnis on 5% valijate häältest.
• Väikekünnis on Riigikogu valimistel 1% valijate häältest. Alternatiivina võib Riigikogu puhul väikekünnisena kaaluda 1,98% valijate häältest, mis vastab matemaatiliselt kahe mandaadi kaalule 101-kohalises parlamendis.
• Kui kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on alternatiivsed künnised kohaldatavad, on väikekünnis ühe mandaadi matemaatiline kaal vastavas volikogus.

2. Künnise dünaamilise rakendumise tingimused

• Suurkünnist kasutatakse valimistel künnisena juhul, kui alla 5% häältest kogunud erakondade/valimisliitude (edaspidi: nimekirjade) ja üksikkandidaatide hääled moodustavad kokku vähem kui 5% häälte koguarvust.
• Väikekünnist kasutatakse valimistel künnisena juhul, kui alla 5% häältest kogunud nimekirjade ja üksikkandidaatide hääled moodustavad kokku 5% või enam häälte koguarvust.

3. Mandaatide jaotamine

• Mandaadid jaotatakse kehtiva künnise ületanud nimekirjade vahel rangelt proportsionaalselt nende endi kogutud häälte arvuga.
• Kompensatsioonimandaatide jaotamises osalevad kõik antud valimistel kehtiva künnise saavutanud või ületanud nimekirjad.

4. Künnise universaalne kohaldamine

• Kõigis õigusaktides, kus teatud parlamentaarsete, omavalitsuslike või poliitiliste õiguste ja kohustuste tekkimise aluseks on seatud 5% valimiskünnise ületamine, rakendatakse analoogselt vastavalt valimistulemustele kas suurkünnist või väikekünnist.

5. Üldfraktsiooni loomine Riigikogus

• Riigikogu valimistel väikekünnise alusel mandaadi saanud nimekirjade saadikud ning isikumandaadi alusel valituks osutunud üksikkandidaadid, kellel puudub võimalus või vajalik liikmete arv (vähemalt 5 liiget) iseseisva maailmavaatelise fraktsiooni moodustamiseks, koondatakse seaduse alusel ühtseks tehniliseks Üldfraktsiooniks tingimusel, et selliste saadikute arv on parlamendis kokku 5 või enam.

Üldfraktsiooni staatus: Üldfraktsioonile laienevad kõik Riigikogu fraktsiooni õigused, kohustused ja tagatised, kuid see toimib tehnilise, mitte maailmavaatelise liiduna. Selle liikmetele (nii erakondade esindajatele kui ka üksikkandidaatidele) on tagatud täielik poliitiline iseseisvus ja hääletusvabadus.

Selle reformi tulemusena muutub Eesti valimissüsteem paindlikumaks ja kaasavamaks. Valijad saavad julguse hääletada oma tegelike veendumuste, mitte strateegiliste hirmude põhjal. Vähenenud toetusega erakondade ja sõltumatute üksikkandidaatide kõrvaletõrjumine muutub senisest keerulisemaks.