Elektritõuksid muutuvad jalakäijatele ohtlikuks
Sellest ajast, kui elektritõuksid meie tänavatele jõudsid, on kaks korda mulle otsa sõidetud — mõlemal korral jalutasin koeraga kõnniteel ning tõukside juhid olid täiskasvanud inimesed. Ühel korral sõitsin autoga umbes 10 km/h, kui maja nurga tagant tuli suure kiirusega elektritõuksi juht ja sõitis mulle otsa. Ka tema oli täiskasvanu. Ta kukkus, tõusis püsti, hüppas tõuksile tagasi ja sõitis minema enne, kui jõudsin autost väljuda. Kui autole oleks jäänud suurem mõlk, oleks olnud väga raske sõitjat tuvastada. Nüüd suvel koeraga jalutades kardan kõnniteel kõndida ja liigun pigem muru peal. Elektritõuksid lähenevad väga vaikselt, sageli suure kiirusega, ning kui jalakäija muudab ootamatult liikumissuunda, ei pruugi tõuksi juht enam reageerida jõuda. Kindlasti võiks vastu võtta selgemad seadused, mis elektritõukside kasutamist reguleeriksid — kasvõi rangemad kiiruspiirangud. Lisan veel, et meie 10-aastane poeg tahtis sünnipäevaks samuti elektritõuksi. Kuid pärast seda õnnetust, kus üks tüdruk raskelt viga sai, ja pärast tema isa avalikkuse poole pöördumist veendusime, et pigem mitte — jalgratas tundub oluliselt ohutum variant.