PROBLEEM Praegu kehtivas KOV ja RK valimiste süsteemis jäävad tuhanded hääled tegeliku mõjuta, kuna nad anti kandidaatidele, kelle erakonnad või valimisliidud ei ületanud seadustega ettenähtud 5% valimiskünnist. Sageli hirmutatakse valijaid sellega, et väikese erakonna poolt hääletades lähevad nende hääled kaotsi, vahel isegi sellega, et nende hääled jaotatakse suuremate erakondade vahel. Seetõttu hääletavad inimesed taktikaliselt, mitte sisuliselt: annavad oma hääle erakonnale, keda nad tegelikult südames ei poolda, aga kes on nende jaoks halvematest valikutest vähem halb—vähemalt lähevad nende hääled niimoodi arvesse. Sellega aga muutub nähtamatuks paljude kodanike tegelik meelestus ja tahe, mis nõrgendab demokraatiat ja kodanikuühiskonda. Ühtlasi tähendab see, et olulised algatused ja teemad ei leia poliitilist kajastust ja arvesse võtmist. Ehk praegune süsteem vähendab demokraatia representatiivsust (valimas käinud kodanike hulka, keda valitav kogu esindab), kohaliku poliitika mitmekesisust ning valijate usku valimiste tähendusse.

LAHENDUS: „EELISTUSTEGA ÜKS HÄÄL“

Me teeme ettepaneku, et iga valija saab oma ühe hääle raames märkida:

* esimese eelistuse (kohustuslik),

* teise ja vajadusel kolmanda eelistuse (vabatahtlik).

* 5% künnis rakendatakse alles pärast eelistuste koondamist.

Kui esimene eelistus ei osale mandaatide jaotamises põhjusel, et see erakond (või valimisliit või üksikkandidaat) ei ületanud valimiskünnist, arvestatakse hääl järgmise eelistuse kasuks. Hääl loetakse lõpuks ainult üks kord ja ainult kehtivate kandidaatide või nimekirjade puhul. Valimissüsteemi põhialused ei muutu: säilivad proportsionaalsus, otsesus, salajasus, 5% valimiskünnis, ning igal valijal on üks hääl. Lisandub valija õiguste täpsustus: Valijal on õigus anda oma ühe hääle raames järjestatud eelistus mitme kandidaadi või nimekirja vahel, et vältida hääle automaatset kadumist juhul, kui esmane eelistus ei osale mandaatide jaotamises.

Vältimaks olukorda, et alla 5 % hääli kogunud nimekiri langeb kohe välja, kuigi teises ringis võib ta hääled väiksematelt nimekirjadelt kokku saada, pakume künnise rakendamise korda, kus alla künnise jäänud vähem hääli saanud nimekirjadele antud hääled kantakse nimekiri-haaval üle nende järjestuses teisele eelistusele, kus järgmine ülekandmine otsustatakse pärast eelmise ülekandmise lõpuleviimist. Nii ei lange nimekirjad välja enne, kui nad on saanud ka neile teise või kolmanda eelistusena antud hääled ning rohkemate valijate hääled lähevad lõpptulemuses arvesse.

Reformipaketi struktuur KOVVS ja RKVS puhul on järgmine:

Valija märgib:

* 1. eelistuse – kohustuslikult kandidaat;

* 2. eelistuse – vabatahtlikult kandidaat;

* 3. eelistuse – vabatahtlikult kandidaat.

Hääl:

* loetakse ainult üks kord;

* liigub järgmisele eelistusele ainult juhul, kui eelmine ei osale mandaatide jaotamises;

* ei lähe kunagi erakonnale või kandidaadile, kes ei täida kehtiva seaduse tingimusi.

Valimiskünnis:

* rakendatakse alles siis, kui ka teised ja kolmandad eelistused on rakendatud

* jääb endiselt 5% juurde.

Miks ühtne reform nii Riigikogu kui KOV tasandil?

Valijal on lihtsam valimissüsteemi loogikast aru saada, kui mõlemad valimised toimuvad sama loogika järgi (sarnaselt senisele). Seega on valija õppimiskulu madal ning tema osalemine poliitilises protsessis on tõenäosem. Samuti tunnetab valija mõlemaid valimissüsteeme samaväärselt ausana ja enda rolli neis sama olulisena.

E-hääletamisel saab kasutada sama süsteemi ning selle rakendamine e-hääletusel antud häältele on tehniliselt lihtne teostada.

Reform ei vii poliitilise ebastabiilsuseni ega muuda süsteemi radikaalsemaks, vaid õiglasemaks.

MIDA SEE MUUDATUS ANNAB?

✅ Valija saab toetada südamelähedast kandidatuuri ilma oma hääle mõju kaotamata

✅ Väheneb kaotsi minevate häälte hulk

✅ Tugevneb kohaliku ja üleriigilise poliitika sisuline konkurents

✅ Suureneb demokraatia usaldusväärsus ja õiglustunne

MEIE ETTEPANEK RIIGIKOGULE

Palume Riigikogul:

1. algatada Riigikogu valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmine;

2. kehtestada ühtne „eelistustega ühe hääle“ põhimõte;

3. kehtestada valimiskünnise rakendamise kord vastavalt eelistustega hääletamise süsteemile nii, et teised ja kolmandad eelistused saavad täiendada esimeste eelistustega saadud hääli enne, kui 5% künnis rakendatakse;

4. tagada, et seadusemuudatus oleks tehniliselt arusaadav, kontrollitav ja põhiseaduspärane.

ETTEPANEKUD KONKREETSETEKS MUUDATUSTEKS RIIGIKOGU VALIMISE SEADUSESSE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE VOLIKOGU VALIMISE SEADUSESSE:

Valimissüsteemi alused RK VS Kehtiv: § 1 lg 3: Igal valijal on üks hääl. Lisada lg 3¹: Valija võib oma hääle raames väljendada järjestatud eelistuse ühe või mitme kandidaadi või erakonna suhtes käesolevas seaduses sätestatud korras.

KOV VS Kehtiv: § 1 lg 2: Igal valijal on üks hääl. Lisada lg 2¹: Valija võib oma hääle raames väljendada järjestatud eelistuse ühe või mitme kandidaadi, valimisliidu või erakonna suhtes käesolevas seaduses sätestatud korras.

Hääletamise sisu RK VS Kehtiv sõnastus: § 39 lg 6: Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. Uus sõnastus: lg 6: Valija kirjutab hääletamissedelile: 1) kohustuslikult ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri kui esimese eelistuse; 2) soovi korral teise ja kolmanda eelistuse kandidaadi registreerimisnumbri.

KOV VS Kehtiv sõnastus: § 45 lg 6: Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. Uus sõnastus: lg 6: Valija kirjutab hääletamissedelile: 1) kohustuslikult ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri kui esimese eelistuse; 2) soovi korral teise ja kolmanda eelistuse kandidaadi registreerimisnumbri.

Sedeli kehtivus RK VS Kehtiv sõnastus | § 57 lg 7 Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel: 2) millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks; Uus sõnastus | § 57 lg 7 Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel: 2) millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui kolm või kus mõne eelistuse juurde on kirjutatud rohkem kui ühe kandidaadi registreerimisnumber;

KOV VS Kehtiv sõnastus: § 54 lg 7 Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel: 2) millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks; Uus sõnastus: § 54 lg 7 Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel: 2) millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui kolm või kus mõne eelistuse juurde on kirjutatud rohkem kui ühe kandidaadi registreerimisnumber;

RK VS Lisada uus: § 57 lg 8¹: Kehtivaks loetakse ka hääletamissedel, millel on nõuetekohaselt märgitud vähemalt esimene eelistus, sõltumata sellest, kas teist või kolmandat eelistust on märgitud

KOV VS Lisada uus: § 54 lg 8¹: Kehtivaks loetakse ka hääletamissedel, millel on nõuetekohaselt märgitud vähemalt esimene eelistus, sõltumata sellest, kas teist või kolmandat eelistust on märgitud

Eelistuste arvestamine RK VS Lisada uus: § 62¹. Eelistuste arvestamine (1) Kui valija esimese eelistuse kandidaat või tema nimekiri ei osale mandaatide jaotamisel, arvestatakse hääl valija teisele eelistusele. (2) Kui ka teise eelistuse kandidaat ei osale mandaatide jaotamisel, arvestatakse hääl valija kolmandale eelistusele. (3) Kui ükski valija poolt märgitud eelistus ei osale mandaatide jaotamisel, jääb hääl arvestamata. (4) Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab eelistuste arvestamise täpse tehnilise korra, tagades hääletamise salajasuse ja tulemuste kontrollitavuse. KOV VS Lisada uus: § 56². Eelistuste arvestamine (1) Kui valija esimese eelistuse kandidaat või tema nimekiri ei osale mandaatide jaotamisel, arvestatakse hääl valija teisele eelistusele. (2) Kui ka teise eelistuse kandidaat ei osale mandaatide jaotamisel, arvestatakse hääl valija kolmandale eelistusele. (3) Kui ükski valija poolt märgitud eelistus ei osale mandaatide jaotamisel, jääb hääl arvestamata. (4) Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab eelistuste arvestamise täpse tehnilise korra, tagades hääletamise salajasuse ja kontrollitavuse.

Nimekirjade järkjärguline väljalangemine RK VS Lisada uus: § 62². Nimekirjade järkjärguline väljalangemine ja eelistuste ülekandmine (1) Kui valija on väljendanud rohkem kui ühe eelistuse, arvestatakse tema hääl esmajärjekorras esimesele eelistusele. (2) Kui valimisnimekirjade hulgas on nimekiri, mille kandidaatidele on antud kokku kõige vähem kehtivaid hääli ning mis ei ületa käesoleva seaduse § 62 lõikes 3 sätestatud valimiskünnist, jäetakse ta edasisest arvestusest välja. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nimekirja kandidaatidele antud hääled arvestatakse valijate järgmiste eelistuste alusel vastavalt valija poolt märgitud järjestusele. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud toiminguid korratakse seni, kuni:1) kõik allesjäänud valimisnimekirjad ületavad valimiskünnise; või2) edasine häälte ülekandmine ei ole võimalik. (5) Kui valija poolt väljendatud edasine eelistus ei vasta käesoleva seaduse nõuetele või ei osale mandaatide jaotamises, jäetakse hääl arvestamata. (6) Hääl arvestatakse mandaatide jaotamisel ainult üks kord. (7) Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab nimekirjade järkjärgulise väljalangemise ja eelistuste arvestamise täpse tehnilise korra. KOV VS Lisada uus: § 56³. Kandidaatide, valimisliitude ja erakondade järkjärguline väljalangemine ja eelistuste ülekandmine (1) Kui valija on väljendanud rohkem kui ühe eelistuse, arvestatakse tema hääl esmajärjekorras esimesele eelistusele. (2) Kui kandidaat, valimisliit või erakond, kellele on antud kõige vähem hääli vastavas valimisringkonnas, ei ületa käesoleva seaduse § 56 lõikes 3 sätestatud valimiskünnist, jäetakse ta edasisest arvestusest välja. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kandidaadile, valimisliidule või erakonnale antud hääled arvestatakse valijate järgmiste eelistuste alusel vastavalt valija poolt märgitud järjestusele. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud toiminguid korratakse seni, kuni:1) kõik allesjäänud kandidaadid, valimisliidud või erakonnad ületavad valimiskünnise;või2) edasine häälte ülekandmine ei ole võimalik. (5) Kui valija poolt väljendatud edasine eelistus ei vasta käesoleva seaduse nõuetele või ei osale mandaatide jaotamises, jäetakse hääl arvestamata. (6) Hääl arvestatakse mandaatide jaotamisel ainult üks kord. (7) Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab nimekirjade järkjärgulise väljalangemise ja eelistuste arvestamise täpse tehnilise korra.

PRETSEDENDID

Siin välja pakutav „eelistustega ühe hääle“ lahendus ei ole ainulaadne ega katsetuslik. Vastupidi – sarnaseid süsteeme kasutatakse juba aastakümneid paljudes demokraatlikes riikides nii üleriigilisel kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil.

Allpool on valik selgeid ja sageli tsiteeritud näiteid.

1989. a detsembris toimunud Eesti kohalike ja 1990. a märtsis toimunud Eesti NSV viimase ülemnõukogu valimistel kasutati üksiku ülekantava hääle süsteemi.

Allikad:

https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_NSV_%C3%9Clemn%C3%B5ukogu_XII_koosseisu_valimised

https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/ensv-ulemnoukogu-ev-ulemnoukogu/#

Austraalia – järjestatud hääl riigi tuumtasandil

Austraalia on kasutanud järjestatud hääletamist (nn preferential voting või Alternative Vote) oma esindajatekoja valimistel alates 1918. aastast. Valija reastab kandidaadid eelistuste järjekorras. Kui keegi ei saa absoluutset enamust, arvestatakse järgmisi eelistusi. Süsteemi eesmärk on vältida häälte „kadumist“ ja sundtaktikalist hääletamist.

Tegemist on ühe maailma stabiilsema parlamentaarse demokraatiaga, kus järjestatud hääl on pikaajaliselt toiminud ilma põhiseaduslike probleemideta.

Allikad:

https://www.aec.gov.au/learn/preferential-voting.htm

https://en.wikipedia.org/wiki/Electoral_system_of_Australia

Iirimaa – eelistustega hääl proportsionaalses süsteemis

Iirimaa kasutab Single Transferable Vote (STV) süsteemi nii parlamendivalimistel kui ka kohalikel valimistel. Valija annab ühe hääle, kuid märgib järjestatud eelistused kandidaatide vahel. Kui valija esimene valik on juba valitud või langeb välja, liigub hääl järgmisele eelistusele.

Iirimaa näide on eriti oluline, sest see ühendab proportsionaalsuse, künniste loogika ja valija eelistuste ülekandumise.

Allikad:

https://www.electoralcommission.ie/irelands-voting-system/

https://legalclarity.org/pr-stv-in-ireland-how-the-single-transferable-vote-elects-tds/

Malta – järjestatud hääl väikeriigis

Malta kasutab samuti STV‑d parlamendi valimistel ja kogu riigi ulatuses.

Oluline Eesti kontekstis: Malta on rahvaarvult ja poliitilise mastaabiga Eestile võrreldav ning süsteem on töötanud stabiilselt aastakümneid.

Allikad:

https://electoral.gov.mt/elections

https://timesofmalta.com/article/explained-how-malta-voting-system-work.1093512

Uus‑Meremaa (kohalik tasand)

Kuigi Uus‑Meremaa parlamendivalimised toimuvad MMP‑süsteemi alusel, kasutavad mitmed linnad ja omavalitsused järjestatud hääletamist kohalikel valimistel. See näitab, et erinevad tasandid võivad kasutada täiendavaid eelistusmehhanisme, ilma et see tekitaks segadust valijatele.

Allikad:

Making the New Zealand Case for Ranked-Choice Voting in the U.S. - Ms. Magazine <https://msmagazine.com/2024/02/22/making-the-new-zealand-case-for-ranked-choice-voting/ >

https://elections.nz/democracy-in-nz/what-is-new-zealands-system-of-government/what-is-mmp

Ühendkuningriik (valikulisel tasandil)

Kuigi Westminsteri valimised toimuvad FPTP‑süsteemis (First Past the Post), kasutati järjestatud häält (Supplementary Vote) Londoni linnapea ja teiste linnapeade valimistel, samuti kasutatakse seda erakondade juhtide valimistel.

See näitab, et mitme valikuga hääletust peetakse demokraatliku valiku väljendamisel legitiimseks ka tugeva põhiseadusliku traditsiooniga riikides.

Allikad:

https://en.wikipedia.org/wiki/London_mayoral_elections

Ameerika Ühendriigid (osariigid ja suurlinnad)

Mitmes USA osariigis ja linnas kasutatakse Ranked‑Choice Voting’ut: Maine ja Alaska (osariigi tasandil), New York City, San Francisco, Minneapolis (kohalikul tasandil).

USA kogemus näitab, et süsteem on tehniliselt hallatav, mõistetav valijatele ja sobib ka digitaalselt töödeldavate häältega.

Allikad:

https://legalclarity.org/what-states-use-ranked-choice-voting/

https://en.wikipedia.org/wiki/Ranked-choice_voting_in_the_United_States

https://www.ncsl.org/elections-and-campaigns/ranked-choice-voting

REFORMI POTENTSIAALNE MÕJU

Reform mõjutaks valimisaktiivsust positiivselt kahel põhjusel, mis on omavahel seotud. Kui valija teab, et tema hääle arvesse minekuks valimistulemustes on rohkem võimalusi—nimelt tema hääl ei lange automaatselt arvestusest välja, kui tema esimene eelistus ei ületa valimiskünnist, siis ta tunnetab oma otsuste ja tegude mõju riigi toimimises. Kui valija saab ise otsustada, kellele läheb tema hääl juhul, kui tema esimene (ja ehk ka teine) eelistus ei osutu valituks, siis julgeb ta suurema tõenäosusega anda häält sellele, keda ta tegelikult rohkem pooldab, kuna lõpuks tema hääl ei lähe raisku ega pea ta pelgama selle minekut kellelegi, keda ta üldse ei sooviks valida. Sellega kasvab valijas tunne, et tema sooviga tegelikult arvestatakse ning sellega ka tema motivatsioon valimistel osaleda. See kõik motiveerib suuremale poliitilisele aktiivsusele.

Vaatame järgnevalt eraldi valimisaktiivsust ja tegelike eelistuste järgi hääletamist ehk mil määral valitavad kogud valijaid tegelikult esindavad.

Valimisaktiivsus

Vaatame eelpool toodud pretsedente, kus on suurem valimisaktiivsus.

Eesti 1990. aasta Ülemnõukogu valimistel oli valimisaktiivsus 78,2%.

(Allikas: Riigikogu Kantselei (2013). Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseis 29.03.1990–29.09.1992. Statistikat ja ülevaateid. Lk 9. Saadaval: https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2015/02/Eesti_NSV_Eesti_Vabariigi_Ulemnoukogu_XII_koosseis_29.03.199029.09.19921.pdf

https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/ensv-ulemnoukogu-ev-ulemnoukogu/# )

Järgmiste Riigikogu valimiste osavõtuaktiivsus jääb vahemikku 57,4-68,9% (https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/riigikogu-valimised/toimunud-riigikogu-valimised), keskmiselt 63,2% ehk 15 protsendipunkti võrra madalamale. Erinevus võib lisaks valimissüsteemi erinevusele tuleneda ka 1990. aasta olukorrast, nimelt asjaolust, et see oli okupatsiooniaja esimene demokraatlik valimine Eestis.

KOV valimistel Eestis aastatel 1993-2025 on valimisaktiivsus olnud 47,4…60,6% (keskmiselt 54%).

Eelnevalt toodud pretsedentidest on OECD riikidega võrreldes kõrgem valimisaktsiivsus Maltal (85%), Uus-Meremaal (75,5-81,5%) ja Austraalial (>90%) (https://elections.nz/democracy-in-nz/historical-events; https://www.coe.int/en/web/electoral-assistance/elecdata-malta; https://www.aec.gov.au/election/fe25/participation-rates.htm). Austraalias on lisaks eelistusjärjestuse süsteemile valimine ka kohustuslik, mistõttu ta on raskesti võrreldav teiste eelistuspõhiste süsteemidega.

Maine’is on valimisaktiivsus võrreldes teiste USA osariikidega 10 protsendipunkti võrra kõrgem (74 vs 64; https://ballotpedia.org/Voter_turnout_in_Maine).

Eesti valijate esindatus

Eestis langeb Riigikogu valimistel mandaatide jagamisel välja kuni 10% valijate hääled, kuna nende valitud kandidaat ega tema nimekiri ei saavutanud piisavat häälte arvu (2011 RK: 10,5%; 2015 RK: 1,8%; 2019 RK: 9%; 2023 RK: 6,7%; valimised.ee). Valimiseelsete uuringute tulemused erinevad valimistulemustest, näidates potentsiaalselt tegelikku poolehoidu, kusjuures valimistulemused peegeldavad rohkem strateegilist hääletamist kui tegelikku poolehoidu. Siin on arvutatud nelja viimase valimise erinevused künnist mitte ületanud nimekirjade pooldamises küsitlustes versus hääletamistulemustes: 2025 KOV: 11 vs 8,4%; 2021 KOV: 6,4 vs 1,5%; 2023 RK: 9,5 vs 4,3%; 2019 RK: 9,3 vs 9%. (Allikad: valimised.ee , https://politpro.eu/en/estonia/opinion-polls, https://www.emor.ee/pressiteated/kantar-emori-valimiseelne-uuring-ja-valimisaktiivsus-kattus-valimistulemustega/ ).

Näitena KOV 2025 jäid esindamata järgmised protsendid valijaid, kuna nende hääled läksid künnist mitte ületanud kandidaatide nimekirjadele (näidatud on juhud, kus esindamata valijate protsent on vähemalt 3):

Maardu linn 19,1; Viimsi vald 18,1; Tori vald 12,6; Viljandi linn 11,7; Harku vald 11,4; Elva vald 10,9; Tartu linn 10,6; Tallinn >9,4; Ruhnu vald 9,4; Setomaa vald 9,3; Rae vald 8,7; Lüganuse vald 8,7; Peipsiääre vald 8,6; Saaremaa vald 8,1; Hiiumaa vald 8,1; Saku vald 8; Viru-Nigula vald 7,8; Jõgeva vald 7,6; Märjamaa vald 7,5; Kastre vald 6,9; Rapla vald 6,5; Kihnu vald 6,5; Kiili vald 6,4; Kohila vald 6,1; Häädemeeste vald 6; Narva linn 5,8; Muhu vald 5,6; Nõo vald 5,2; Alutaguse vald 5; Võru vald >4,8; Mulgi vald 4,8; Rõuge vald 4,6; Mustvee vald 4,5; Rakvere vald 4,3; Põhja-Sakala vald 4,3; Saue vald 4; Narva-Jõesuu linn 3,9; Pärnu linn 3,9; Järva vald 3,9; Anija vald 3,6; Tartu vald 3,6; Viljandi vald 3,3; Jõhvi vald 3,3; Kohtla-Järve linn 3,3; Võru linn 3,1; Kuusalu vald 3,1.

Suur osa neist valijatest võiks siin pakutud reformi tulemusena saada esinduskogus esindatud ning saada seda õiglasemal viisil ehk neile südamelähedasema kandidaadi poolt, kui võimaldab praegune süsteem.

Algatajad: Erakond Eestimaa Rohelised Ave Mets, Jüri Ginter (Teksti koostamisel on abiks olnud MS Copilot)