PROBLEEM

Eesti püsiinterneti turul maksavad inimesed sageli rohkem sama või sarnase teenuse eest kui naaberriikides. Tüüpiliselt on Eestis 100 Mbit/s erakliendi kaabel ühenduse hind umbes 25–30 eurot kuus millele lisandub tihti vastuvõtu seadmete hind. Sama 1 Gbit/s ühenduse hind jääb enamasti 40–55 euro vahele kuus. Samal ajal on Lätis 1 Gbit/s ühenduse hind 20–30 eurot, ning Leedus 1 Gbit/s 20–25 eurot kuus. See tähendab, et täna Eestis maksame 10 korda aeglasema ühenduse eest kõrgemat hinda, kui on 1 Gbit/s internet teistes Baltiriikides.

Need on kaablipõhise interneti hinnad, samas kui väga paljud majapidamised kasutavad üle õhu mobiilset 4G/5G interneti ühendust kuna neil pole ligipääsu kaabelvõrgule. Mobiilside interneti ühendus on palju tundlikum kiiruse ning ühenduse stabiilsuse osas ning hinnad on üldjuhul veel kallimad võrdluses kaabel ühendusega. See tähendab, et Eesti tarbijad maksavad märgatavalt rohkem, kuigi kiirus ja teenuse kvaliteet ei pruugi olla paremad.

Oluline osa probleemist tuleneb turustruktuurist. Suur osa taristust on koondunud ühe ettevõtte kätte, mis piirab reaalselt toimivat hinnakonkurentsi ja teeb uute teenusepakkujate turule sisenemise keeruliseks.

Lisaks mõjutab olukorda elektri hind, mis on Eestis olnud viimastel aastatel kõrge ja kõikuv. See suurendab võrgu opereerimise ja hoolduse kulusid ning mõjutab ka uute investeeringute tasuvust. Lõppkokkuvõttes kanduvad need kulud osaliselt edasi tarbijahinda.

TULEVIKURISKID

Kui turustruktuur ei muutu, ei pruugi interneti hinnad tulevikus langeda isegi siis, kui tehnoloogia areneb ning paraneb. Andmeside maht kasvab kiiresti seoses pilveteenuste, voogedastuse ja tehisintellekti levikuga. See tähendab suuremat koormust võrkudele ning vajadust kallimate ja kiiremate infrastruktuuride järele.

Samal ajal võivad energiakulud jääda volatiilseks, mis mõjutab sidevõrkude opereerimise hinda. Kui konkurents ei suurene, võib see tähendada, et 100 Mbit/s internet, mis täna maksab erakliendile umbes 25–30 eurot kuus, võib lähiaastatel püsida samas hinnavahemikus või liikuda isegi kõrgemale, samas kui kiiremad paketid jäävad luksusteenuseks.

ETTEPANEKUD

• Palume Riigikogul astuda samme, mis parandaksid konkurentsi ja muudaksid interneti hinnad tarbijatele õiglasemaks.

• Oluline on tagada, et kõigil teenusepakkujatel oleks võrdsed ja läbipaistvad tingimused olemasolevale taristule ligipääsuks. See looks reaalse konkurentsi, mitte ainult teenusepõhise, vaid ka infrastruktuuri tasandil.

• Koostöös Konkurentsiametiga tuleks üle vaadata hulgihindade kujunemine, et hinnad võimaldaksid tegelikult konkurentsivõimelisi lõpphindu.

• Samuti tuleks lihtsustada uute teenusepakkujate ligipääsu kortermajade ja hoonete sisevõrkudele, et vältida olukorda, kus üks teenusepakkuja domineerib kogu hoonet.

• Oluline on ka suunata investeeringuid piirkondadesse, kus konkurents puudub, et soodustada alternatiivsete võrkude tekkimist.

Eesti digiriigi kuvand ei tohiks piirduda ainult e-teenustega. Digiriigi tegelik väärtus seisneb selles, kas inimesed saavad neid teenuseid ka mõistliku hinnaga kasutada. Praegune olukord ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik. Naaberriigid näitavad, et madalama hinnaga ja tugevama konkurentsiga turg on võimalik.

On aeg viia Eesti püsiinterneti turg vastavusse digiriigi ambitsiooniga.