KAH-alade (kogukonnametsade) majandamine turutingimustel ja muutmine kulupõhiseks.
Algatuse eesmärk on viia KAH -alade majandamine ja hooldus üle õiglasele, kulupõhisele ja lepingulisele alusele. Riigikogule peaks töötama välja regulatsioon, mis kohustab KAH-ala nõudvaid kogukondi või kohalikke omavalitsusi (KOV) katma sellega kaasnevad kulud ja majanduslikud kahjud. Hetkeolukorra probleemid • "Mõisa köie" mentaliteet: Praegune süsteem käsitleb riigimetsa kui "tasuta jõulumaad", kus kohalikel kogukondadel on õigus nõuda majandustegevuse lõpetamist, võtmata ise vähimatki rahalist või hoolduslikku vastutust. See on prokommunistlik lähenemine ("kõigi oma ja mitte kellegi oma"), mis pärsib heaperemehelikku suhtumist. • Ebaõiglus teiste kodanike suhtes: RMK teenitud tulu läheb riigieelarvesse ja sellest rahastatakse koole, teid ning sotsiaaltoetusi üle terve Eesti. Kui üks kogukond blokeerib riigimetsa plaanipärase ja tulu toova uuendamise, maksavad selle saamata jäänud tulu ja hilisemad tormi- või üraskikahjude likvideerimise kulud kinni kõik Eesti maksumaksjad ühiselt. • KAH-ala tegelik olemus on parkmets: Asula- ja külalähedased metsad ei ole puutumatu ürgloodus, vaid sisuliselt parkmetsad. Parkmets aga nõuab pidevat ja kulukat hooldust: ohtlike puude pügamist, tormimurru koristamist, radade korrashoidu, sanitaartehnilist hooldust ja prügivedu. Hetkel lükatakse see kohustus ja kulu mugavusest RMK kaela. Riigikogu peaks töötama välja seadusandliku raamistiku, kus KAH-aladega toimimiseks luuakse järgmised võimalused: 1. Ostu-müügi lepingud (Eelisvalik): Kui kogukond või KOV soovib külaäärset metsa säilitada puutumatuna või majandada seda eritingimustel, peab neil olema võimalus see maa riigilt turuhinnaga ära osta. Omanikustaatus tagab tõelise heaperemeheliku hoolduse. 2. Rendi- ja kompenseerimislepingud: Kui maad ei osteta, peab kogukond/KOV sõlmima riigiga rendilepingu, mis katab 100% KAH-ala tõttu saamata jäänud puidutulust, uue metsa rajamise riskifondi maksed ja igapäevased hoolduskulud. 3. Kulude täielik delegeerimine: Kui KAH-alal tekib tormikahjustus või üraskikolle, peab selle likvideerimise ja uue metsa istutamise kulud katma lepinguline osapool (kogukond/KOV), mitte riik läbi RMK üldeelarve. Tänapäeva karmis majanduskeskkonnas pole koht tasuta lõunatel ega egoistlikul mugavusel järeltulevate põlvede arvelt. Kui asjal on kogukonna jaoks väärtus, peab kogukond olema valmis selle eest ka maksma ja vastutama.