🛑 18 aastat täitmata kohtuotsust – piisab! 🛑
2008.aastal mõistis Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-07-022412 välja minu töötasu ja viivise. 2009. lisandus menetluskulude määrus. Täna, 18 aastat hiljem, raha endiselt puudub (täiteasi nr 140/2009/145). Kohtuotsus peab tähendama raha laekumist, mitte lõputut ootamist.
💬 Tavakodanik andis võlgu. Võlgnik lubab, viivitab ja põhjendab – aga ei täida. Tavakodanik jääb ootama ja kannab kogu riski.
Ettepanek RIIGIKOGULE: kehtestada seadus, mis tagab kohtuotsuste ja võlausaldajate nõuete täitmise mõistliku aja jooksul. Kui täitmist ei toimu muutub võlgnik riigivõlglaseks. Riik maksab võla välja ja nõuab hiljem ise sisse. See kaitseb tavakodanikku ja taastab õiguse tegeliku jõu, sest ülaltoodud KOHTUOTSUS on muutunud kõlbmatuks aegunud paberitükiks - 18 aastat ei ole raha, töötasu.
mõeldamatu
Probleem on olemas, pahatahtlikke võlglasi on palju. Kuid tehke oma ettepanek mõistlikuks ja teostatavaks, siis saate loodetavasti ka vajaliku toetuse. Ma toon välja mõned puudujäägid, mis mulle silma hakkasid. Üks on kohe see, et reeglina ei ole neilt võlgnikelt midagi võtta, neil ei ole vara või on nad selle osavalt kellegi teise nimele kirjutanud (tänapäeval on kõik targad). Sunnitöö on kõige mõttetum lahendus, sest keegi peab ju selle sunnitöö saaduse kinni maksma/ära ostma aga kes peaks määrama hinna (nii saadusele kui tööle), kes peaks selle maha müüma ja kes selle eest maksab. See solgiks tööturgu ja mida ütleksid need inimesed, kelle töö see sunnitööline ära võtab või kelle töö ta odavamaks muudab. See oleks ebaõiglane nende suhtes. Lihtsalt öeldes sunnitöö ja turumajandus ei sobi kokku. Samas kui inimene vangi panna, siis kulub tema peale rohkem kui ta suudaks samal ajal tööga tagasi teenida. Mingisuguse võlavangla moodi lahendus võiks ju olla aga seda peab ka hoolega koostama, et see ei muutuks lihtsalt hea äraolemise kohaks kodututele. Ehk ainukene mõistlik lahendus oleks avalik register, kus kõigile võlgniku nimi näha oleks, nii, et keegi talle enam võlgu ei annaks. See sunniks teda ennast lahendusi välja pakkuma. Teisalt muidugi peab ka laenuandja vastutus olema kõrgem. Ta peab ise hoolitsema, et mingid tagatised talle jääks. Seadus võiks kergendada ühel eraisikul midagi pantida teise eraisiku kasuks ja siis tagada, et seda panti ei saaks valesti ksutada. Lahendus kuluks ära kuid riik ei saa eraisiku võlga enda peale võtta, eriti olukorras, kus võlgnikult nagunii midagi saada ei ole. Mis te maskumaksjana ütleksite, kui selle tõttu tuleks hakata kõigil makse tõstma, et vajalikku raha saada. Keegi (riigiametnik) peaks siis ju selle võlaga tegelema ja ka tema tahab palka saada aga tema palk on kardetavasti kõrgem kui võlgnikul võiks olla.