Euroopa angerjas on väljasuremise äärel – nende populatsioon on viimase 50 aasta jooksul vähenenud 95-99%. Angerjas ei paljune kunstlikes tingimustes, ta on kriitiliselt ohustatud liik ja ometi on ta endiselt kaitsestaatuseta.
Euroopa angerjas on kriitiliselt ohustatud liik.
Angerja arvukus on kõikjal Euroopas kokku kukkunud – võrreldes 1950–1960. aastatega on Põhja-Euroopas, sh Läänemere piirkonnas, liigi arvukus vähenenud ca 99 protsenti, Lääne-Euroopas ca 90 protsenti. Ometi on ta Eestis ja paljudes teistes paikades endiselt kaitsmata, kuigi liigi säilimiseks tuleb inimtekkeline suremus viia nullini, mis tähendab vajadust lõpetada nii ümberasustamine, väljapüük kui ka tarbimine.
Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on Euroopa angerja puhul tegemist kogu oma levila ulatuses kriitiliselt ohustatud liigiga. Ohustatuse järgimine aste oleks juba "looduses välja surnud". Mereinstituudi kalateadlased on toonud võrdluse (2024) kriitiliselt ohustatud Eesti looduskaitse sümbolliigi Euroopa naaritsaga (Mustela lutreola) ja öelnud ka, et näiteks lendorav (Pteromys volans) ja hiidpanda (Ailuropoda melanoleuca) on oma levilate ulatuses vastavalt "soodsas seisundis" ja "ohualdis".
Euroopa Liitu kalanduspoliitilistes aspektides nõustava Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) põhjalikul analüüsil põhinev soovitus on, et igasugune angerjapüük tuleb määramata ajaks lõpetada.
- Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on Euroopa angerjas liigitatud kriitiliselt ohustatud liigiks.
- Väljasuremisohu tõttu lisati ta 2013. aastal Washingtoni konventsiooni (CITES) lisadesse.
- Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) on kõige põhjalikumate uuringute põhjal soovitanud kogu angerjapüügi täielikult peatada.
Me teeme ettepaneku:
- Võtta Euroopa angerjas looduskaitse alla nimetades ta I kaitsekategooriasse.
- Keelustada angerjate kasvandustes kasvatamine (sisuliselt nuumamine, sest angerjas kasvandustes ei paljune).
- Lõpetada angerjate ümberasustamine Peipsi vesikonda.
- Keelustada angerjate püük ning angerjate ja angerjatest valmistatud toodete müük Eesti Vabariigis.
Eestis on teinud ettepaneku võtta Euroopa angerjas looduskaitse alla nii Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Loomus, Eestimaa Looduse Fond kui Eesti Loomakaitse Selts.