Lisan olulisi punkte
Probleemi olemus: Elektri tarbimine kodumajapidamistes on suurel määral etteennustatav, sõltudes eelkõige ilmastikust ja aastaajast. Külm, pime ja sageli tuulevaikne jaanuar ei ole erandlik olukord, vaid korduv ja prognoositav nähtus. Elektrit müüakse samaaegselt nii fikseeritud hinnaga kui ka börsipõhiste pakettidega, mis näitab, et hinnariski on võimalik hallata ja ette fikseerida. Sellest hoolimata jäetakse börsipaketi tarbijad täielikult hinnakõikumise meelevalda, kuigi tarbitav elekter ja tarbimismahud on sisuliselt samad. Puudub hinnalagi või baasvajadust kattev kaitsemehhanism, kuigi elekter on elutähtis teenus. Kehtiv süsteem võimaldab olukorda, kus eluks vajalik teenus muutub ajutiselt majanduslikult kättesaamatuks. Tarbijakaitse on formaalne, mitte sisuline. Tarbijal puudub tegelik kaitse olukorras, kus kõrge hind ei tulene tema käitumisest ega ootamatust kriisist, vaid turu ülesehitusest ja regulatsiooni puudumisest. Põhimõtteline vastuolu Kehtiv süsteem põhineb kahel vastuolulisel eeldusel: ühest küljest käsitletakse elektrit kui elutähtsat teenust, teisest küljest lubatakse selle hinnal kujuneda viisil, mis ei arvesta inimeste toimetuleku piire ega sotsiaalset mõju. Meie hinnangul ei ole selline lähenemine kooskõlas sotsiaalriigi põhimõttega ega elutähtsate teenuste mõistliku reguleerimisega. Meie nõudmised Nõuame, et riik: Tunnistaks ametlikult, et elekter on elutähtis teenus, mille hinnakujundus vajab täiendavat tarbijakaitselist regulatsiooni. Kehtestaks mehhanismi, mis kaitseb kodutarbijaid etteennustatavate hinnatippude eest, eelkõige talveperioodil (nt hinnalagi baasvajadusele, talvine hinnakaitse või universaalteenuse sisuline reform). Tagaks, et tarbijakaitse ei oleks üksnes informatiivne, vaid ennetav, vähendades elutähtsa teenuse hinnariski kandumist üksikisikule. Algataks avaliku ja läbipaistva arutelu, milline elektrituru korraldus vastab tegelikult ühiskonna huvidele, mitte üksnes turu loogikale. Kokkuvõte Olukord, kus suur hulk inimesi ei suuda tasuda elektriarveid tavapärase talvekuu eest, ei ole normaalne ega paratamatu. See on regulatiivne ja poliitiline valik – ning valikuid saab muuta. Me nõuame, et Eesti riik võtaks vastutuse elutähtsa teenuse kättesaadavuse eest ning looks süsteemi, mis on õiglane, prognoositav ja inimeste toimetulekut arvestav.