Eestis on postiteenus järjepidevalt toiminud üle 380 aasta. Postkontor ei ole selle aja jooksul olnud pelgalt logistiline vahepunkt, vaid avalik teenus ja kogukonnakeskus – koht, kus inimesed kohtuvad ja riik on olnud inimesele füüsiliselt kättesaadav. Postkontorite sulgemine ja taandamine pakikeskusteks ei ole üksnes organisatsiooniline muudatus, vaid mõjutab otseselt teenuste ligipääsetavust, regionaalset võrdsust ja kogukondade toimimist.

Algatus teeb ettepaneku taastada ja ümber mõtestada postkontorid kui mitmefunktsioonilised avalikud teenuskeskused, mis täidavad riikliku postiteenuse põhieesmärki: teenuste ligipääsetavust kõigile elanikele, sõltumata elukohast või digivõimekusest.

1. Postkontorite rolli selge määratlemine

Määratleda riikliku postiasutuse põhifunktsiooniks:

• universaalse postiteenuse osutamine (kirjad, dokumendid, margid),
• sularahapõhised põhiteenused (arvete maksmine, raha väljavõtmine),
• riiklike ja kohalike teenuste vahendamine (nt pensionide väljamaksed).

Pakilogistika ei peaks olema riikliku postiasutuse esmane prioriteet, kuna selles valdkonnas tegutseb juba toimiv erasektor.

2. Postkontorite sidumine raamatukogudega

Soovitame ühendada postkontorid raamatukogudega või teiste kohalike avalike teenuspunktidega, et:

• vähendada ülalpidamiskulusid (ühised ruumid, personal, infrastruktuur),
• tugevdada kogukondlikku keskust,
• tagada teenuste füüsiline kättesaadavus ka väiksemates asulates.

Rahvusvaheline praktika (eriti Põhjamaades) näitab, et mitmefunktsioonilised avalikud teenuskeskused on kuluefektiivsed ja kogukondlikult toimivad.

3. Regionaalse ligipääsetavuse miinimumstandard

Kehtestada teenuste kättesaadavuse miinimumstandard, mis määrab:

• maksimaalse vahemaa või ajakulu lähima füüsilise postiteenuspunktini,
• piirkonnad, kus digitaalne teenus ei saa asendada füüsilist teenust.

See looks selge raamistiku otsustele ja väldiks teenuste juhuslikku kadumist

4. Pilootprojektid ja mõju hindamine

Käivitada pilootprojektid eri tüüpi piirkondades (väikelinn, hajaasustus, äärelinn), kus:

• postkontor + raamatukogu mudelit testitakse 1–2 aasta jooksul,
• hinnatakse kasutatavust, kulusid ja kogukondlikku mõju,
• tulemuste põhjal tehakse otsused üleriigiliseks rakendamiseks.

5. Ajaloolise järjepidevuse hoidmine:

Eesti postiteenus on järjepidevalt toiminud alates 17. sajandist. Postkontorite kadumine ei ole pelgalt teenuskorralduslik küsimus, vaid ajaloolise ja institutsionaalse järjepidevuse katkemine. Algatus toetab lahendusi, mis arvestavad seda pärandit kaasaegsel ja jätkusuutlikul viisil.